Maailm

Täiendatud!

Nobeli füüsikapreemia said gravitatsioonilained kinni püüdnud teadlased 

Piret Pappel, 3. oktoober 2017 12:54
Nobeli füüsikapreemia komitee liikmed (vasakult paremale): juhataja professor Nils Martensson, Rootsi kuningliku teaduste akadeemia sekretär Göran Hansson ja füüsikaprofessor Olga BotnerFoto: JONATHAN NACKSTRAND
Nobeli komitee teatas, et selleaastase füüsikapreemia pälvis esmakordselt gravitatsioonilaine tabanud USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatooriumi (LIGO) meeskond – Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne.

LIGO teatas gravitatsioonilainete olemasolu kinnitava signaali tabamisest möödunud aasta 11. veebruaril. Mainekas ajakiri Physical Review Letters avaldas siis artikli, mis kirjeldab kahe suure musta augu kokkupõrkamisel tekkinud gravitatsioonilainet.

Samal teemal

Hilistalvel ilmunud artikkel võis olla ka põhjus, miks LIGO uurijad möödunud aastal preemiast ilma jäid. Nimelt kogutakse Nobeli-ettepanekud kokku iga aasta alguses ning gravilainekütid jäid oma sensatsioonilise avastuse avalikustamisega lihtsalt pisut hiljaks.

Mille eest preemia anti?

Gravitatsiooni­lained on ruumi lainetused, mis levivad samamoodi nagu näiteks raadiolained. Nende olemasolu ennustas Albert Einstein juba sada aastat tagasi. 1916. aastal kirjutas ta oma arvutustele tuginedes, et massiga kehad sunnivad ruumi kokku tõmbama ja venima. Esmakatsetusi nende lainete tabamisel tehti 1950. aastatel, kuid kindlat tõendusmaterjali suutsid esimest korda pakkuda alles värsked nobelistid.

Spetsiaalne gravitatsioonilaine-observatoorium LIGO asutati juba 1992. aastal, tööle hakkas see kümme aastat hiljem. Weiss ja Thorne kuulusid LIGO esimesse juhtkomiteesse, selle kolmas liige Ronald Drever suri käesoleva aasta märtsis. Barish asus observatooriumi juhtima 1997. aastal ja tagas keerukais oludes LIGOle piisava rahastuse. Samuti asutas ta LIGO teaduskonsortsiumi, millesse kuuluvad gravitatsioonilainete uurijad üle kogu maailma.

2015. aasta 14. septembril püüdis LIGO kinni signaali, mis tekkis meist 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel mustade aukude ühinemisel. Pärast seda on LIGO veel mitu korda teatanud gravitatsioonilainete tabamisest, viimased vaatlused on tehtud koos eurooplaste interferomeetriga Virgo.

Gravitatsioonilained annavad astronoomidele uusi võimalusi maailmaruumi uurimiseks. Eriti palju loodetakse põnevat infot saada universumi tekkimise kohta.

Nobeli komitee liige Olga Botner kinnitas, et kõik kolm laureaati rõhutasid preemiast kuuldes koostöö olulisust. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi emeriitprofessori Weissi sõnul tunnustab täna välja kuulutatud Nobeli preemia ligemale tuhande inimese suurt tööd.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee