Eesti uudised

Kas Pribaltika on pelgalt süütu geograafiline termin? (9)

Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2017 09:03
Foto: Wikipedia
Pribaltika (Прибалтика) on venekeelne väljend, mis tähendab sõnasõnalises tõlkes „Balti mere äärne“. Kuid seda terminit ei ole kasutatud kunagi kõigi Läänemerega piirnevate riikide nimetamiseks. Näiteks Rootsi või Saksamaa ei ole käinud ega käi Pribaltika mõiste alla – see on reserveeritud üksnes kunagi Venemaa või Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud aladele.

Ajalooliselt hakati „Pribaltika kubermangude“ mõistet kasutama Venemaa impeeriumi osade Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kohta 19. sajandi lõpus, kui varasemad Ostsee-kubermangud (Ostsee – Läänemeri saksa keeles) venestamispoliitka käigus ümber nimetati. Tsaaririigis kasutati Pribaltikat ka Leedu aladest ning vahel ka Soomest rääkides, kirjutas Kaitseliidu vabatahtlike portaal Propastop.

Esimese maailmasõja järel iseseisvunud Eestit, Lätit ja Leedut hakati taas Pribaltikaks kutsuma pärast Nõukogude Liidu poolt okupeerimist. „Nõukogude Pribaltika“ oli vene keeles laialdaselt kasutusel ja tähistas kunagiste iseseisvate riikide asemele loodud pseudomoodustis ehk NSVsid.

Kas tänapäeval on Pribaltika vene keeles üksnes geograafiline termin? Näiteks Leedu filosoof ja kultuuriteoreetik Gintautas Mažeikis arvab, et tegemist ei ole süütu kohanimega, vaid selles kajastub nõukogudeaegse olukorra taaselustamise püüd. Tema meelest väljendub Pribaltika kasutamises imperialistlik püüd käsitleda Balti riike Venemaa mõjusfäärina, „naš“-piirkonnana. Erinevalt terminist „Balti riigid“ (страны või государства Балтии), mis tunnustab Eesti, Läti ja Leedu valikuid ja iseseisvust.

Muidugi on Mažeikise seisukohal Venemaa meedias oponente. Näiteks Venemaa Balti (või tegelikult otsetõlkes Pribaltika) uuringute assotsatsiooni president Nikolai Meževitši meelest on igal keelel õigus nimetada asju isemoodi. Pribaltikas polevat midagi poliitilist, selles tondi nägemine olla tavapärane baltlaste paranoia, russofoobia, soov oma nõukogude minevikku eitada (Meževitši erapooletuse kohta saab järeldusi teha tema ära mainimisest kapo aastaraamatus ja tuumajaama ründamise propagandajuhtumist).

Küllap võiks Pribaltika kasutamise vene keeles tähelepanuta jätta, kui Kremli propagandamasin Balti riikide suunas infosõda ei peaks. Balti naabrite omariikluse naeruvääristamise, Nõukogude Liidu poolse okupeerimise eitamise ja rahvustepõhise lõhe tekitamise taustal on põhjust ka ideoloogiliselt laenguga nimetustesse tähelepanuga suhtuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee