Eesti ühiskonnas ei vaadata sageli inimest inimesena, vaid eelkõige naise või mehena. Muidugi ei saa bioloogiast üle ega ümber. Soolised stereotüübid võivad tuua kahju kõigile inimestele, ükskõik kuidas nad oma sugu määratlevad.

Palju on räägitud sellest, kuidas sooline ebavõrdsus puudutab naisi. Seda eelkõige seetõttu, et soostereotüüpidele tuginedes on hoitud naisi eemal valimistel osalemast ega ole lastud neil iseseisvalt teha valikuid oma karjääri, perekonna- või muudes küsimustes. Neid on hoitud eemal võimust. Selle ebaõigluse vastu ongi tekkinud enamasti naiste juhtimisel feministlikud liikumised.

Aga ebamõistlikud soostereotüübid puudutavad ka meeste vabadust ja võimalusi oma elu elada. 2016. aastal Eestis sündinud poiss elab keskmiselt 73aastaseks, samal aastal sündinud tüdruk elab temast 9 aastat kauem. Vangis istub täna 2631 meest ja vaid 156 naist. Kõrgharidust omandama jõuab mehi vähem kui naisi. Kaitseväeteenistuse läbimist nõutakse vaid meestelt. Enesetapud ja alkoholism on pigem mehe kui naise nägu.

Kaalukauss ei pea olema naiste kasuks

Traditsioonilisi soorolle rikkuvad mehed satuvad sagedamini ühiskonna põlualuseks või vähemalt tekitab see suuremat furoori. Kui ma läheks homme tööle seelikus, tekitaks see tõenäoliselt rohkem küsimusi kui mu naiskolleegi saabumine pükstes. Mehed, kes näivad naiselikuna, rikuvad ühiskonna silmis suuremaid tabusid kui naised, kes näivad mehelikuna.

Naiseks riietumine on sotsiaalselt aktsepteeritav vaid siis, kui nii tehakse meelelahutuslikul eesmärgil. Eesti meelelahutusmaailmas teeb enam nalja see, kui mees imiteerib naist, mitte vastupidi. Henrik Normanni legendaarne Maie või saates “Su nägu kõlab tuttavalt” naisi parodeerivad mehed olid rahva lemmikud, sest nende transvestism on osa naljast. Päriselus soopiiridega mängimine enamjaolt positiivset reaktsiooni kaasa ei too. Seega eeldatakse mehelt ühiskonna poolt samuti konformeerumist, ning selle rikkumisega võivad kaasneda sotsiaalsed sanktsioonid.

Needki teemad vajavad tähelepanu soolise palgalõhe ja naistevastase vägivalla kõrval, sest soolise võrdõiguslikkuse eesmärk pole ju kallutada meeste kasuks olev kujutletav kaalukauss naiste kasuks. Kaugel sellest: eesmärk on anda vabadus ka meestele teha elus ise oma valikuid ja otsuseid. Kohelda inimest ennekõike inimesena.

Vabadust piiravad soostereotüübid tulenevad eelkõige sotsiaalsest hoiakust ja kasvatusest. Juba lapsest saadik hakatakse inimesi lahterdama ning suunama “õigele” teele. Seda ei tee ainult vanemad, kuigi nende roll laste kasvatamises on suur. Seda teevad sõbrad ja sugulased, ülemus ja alluvad, üldse teised inimesed, eeskujud ja iidolid. Seda teevad sageli ka inimeste loodud sotsiaalsed ja poliitilised institutsioonid, nagu kool ja töökoht, samuti massimeedia. See juhtub tavaliselt pehmelt ja hoomamatult, aga samas äärmiselt järjepidevalt. Oma osa võib olla ka organiseeritud religioonidel, milles sageli eristatakse suhteliselt rangelt mehe ja naise rolle.

Mida arvab võrdõiguslikkusest mees?

Kui probleem on nii suur ja puudutab kõiki inimesi, miks nii vähe mehi soolise võrdõiguslikkuse teemal sõna võtab?

Oma osa võivad mängida needsamad soostereotüübid ise, mis puudutavad ka aruteluruumi. Meestelt eeldatakse sõna sekka ütlemist teemadel, nagu majandus, julgeolek, valitsemine jne. Naised räägivad pehmetel, sotsiaalsematel teemadel, mille hulka on liigitatud ka sooline võrdõiguslikkus. Mäletan mõne aasta tagust olukorda, kus soolise võrdõiguslikkuse teemal korraldatud konverentsil võisin olla ainus mees paljude naiste seas. Sooliste piiride rikkumine või selle teema arutelu eeldab vastuvoolu ujumist, mida saavad endale lubada vaid vähesed. Ka teema kriitiline tõstatamine võib tuua kaasa süüdistusi radikaalsuses või kehtiva ühiskonnakorralduse lammutamise katsetes.

Teisalt ei pruugi meeste osalus soolise võrdõiguslikkuse debatis olla teretulnud ka seetõttu, et naiste suhtes on ebaõiglust lihtsalt rohkem. Eestis mõnes mõttes privilegeeritud staatuses ehk mehena üles kasvanud inimesena pole mul kogemust ega saagi seetõttu olla täielikku arusaama, mida tähendab naisena üles kasvada. Seetõttu olen ka selle teema puhul olnud ettevaatlikum, sest ei pruugi kõiki aspekte hoomata. Arvan, et samas seisus on olnud ka teised mehed, kelle nende meelest mõistlikke seisukohti sooteemadel siiski pole alati teiste poolt sama mõistlikeks peetud.

Arvan, et see on siiski vale hoiak. Sooline võrdõiguslikkus on liiga oluline küsimus, et lasta selleteemalisel debatil hääbuda dogmade või tabude pärast. Soodimensioon mängib meie elus liiga suurt rolli, et ükski inimene peaks jätma teemasse sekkumata või saaks endale lubada informeeritud seisukoha puudumist.

Nagu igasuguste sotsiaalselt tundlike teemade puhul, aitab ka selles küsimuses lahendusteni jõuda suurem arusaamine; valmisolek vaadata maailma läbi teise, endast erineva inimese silmade. Selleks tasub õppida, ennast harida — meestel, naistel, kõigil.

Jaga artiklit

22 kommentaari

V
vaatasin päeval  /   23:00, 3. okt 2017
tundub, et hunnikutes komme on kuhugi kadunud
G
Gunnar Stahl  /   10:59, 3. okt 2017
Ilmselt on tegelane sattunud rahapuudusesse, et tuletab oma tolerasti näoga ( loe moluga ) enda ülemustele, sots pervertidele meelde, et on järjekordne rahasüsti aeg.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis