Maailm

Mida me teame Kataloonia referendumi kohta? (13)

Toimetas Piret Kütt, 2. oktoober 2017, 12:48
 AFP / Scanpix
Eile hääletati 90 % poolthäältega Kataloonia Hispaaniast eraldiseisvaks riigiks. Kuigi ajakirjandus on Kataloonia luubi alla võtnud just viimastel nädalatel, on katalaanide vabaduseiha kestnud juba aastaid.

2010. aasta 28. juunil tühistas Hispaania konstitutsioonikohus  2006. aastal välja antud Kataloonia autonoomia harta, mis algselt suurendas piirkonna maksu- ja kohtuvõimu. Kohus leidis, et sõnal „rahvus“ pole Kataloonias seaduslikku väärtust ning määras munitsipaalasutustes kohustuslikuks keeleks hispaania keele. Ligi kaks nädalat pärast kohtumäärust laulsid tuhanded inimesed Barcelona tänavail, et nad on rahvus ning nad otsustavad ise enda saatuse üle.

Majanduskriisi ajal, 2012. aasta 11. septembril seisid katalaanid inimketis Kataloonia iseseisvuse toetamiseks. Meeleavaldusest võttis osa ligi miljon inimest.

2014. aasta 9. novembril viidigi läbi referendum, kuid see toimus Hispaania valitsuse surve tõttu mitteametliku rahvaküsitlusena. Valimisaktiivsus oli kõigest 37%, kuid jah-sõna ütles 80,1% hääletanutest. 

2016. aasta 10. jaanuaril valiti Kataloonia presidendiks Carles Puigdemont, kes lubas oma rahva iseseisvuseni juhtida. 

Tänavu 9. juunil kuulutaski Puigdemont 1. oktoobriks välja rahvahääletuse. Hispaania valitsus teatas kohe, et blokeerib referendumi korraldamise, kasutades selleks kõiki võimalikke õiguslikke ja poliitilisi vahendeid.

Samal teemal

6. septembris kiitis Kataloonia parlament pärast 11 tundi kestnud istungit heaks referendumit käsitlevad õigusaktid. Hispaania konstitutsioonikohus peatas aktid juba järgmisel päeval, kuid Kataloonia valitsus lubas hääletusi seoses iseseisvusreferendumiga jätkata. 

20. septembril arreteeris Hispaania politsei 14 Kataloonia valituse ametnikku, kahtlustatuna ebaseadusliku rahvahääletuse korraldamises. Neilt konfiskeeriti ligi 10 miljonit hääletussedelit.

Läinud reedel, mõned päevad enne valimisi, teatas Kataloonia politseiülem Josep Lluís Trapero, et on keelanud oma alamatel valimisjaoskondades jõudu kasutada. Seda tegid aga oodatult Hispaania politseinikud, kelle tegevuse tagajärjel sai viga üle 460 inimese. 

Pärast valimisi teatas president Puigdemont, et Kataloonia kodanikud on võitnud õiguse iseseisvale riigile ligi 90 protsendise häälteenamusega. Praeguste andmete kohaselt käis hääletamas enam kui 2,2 miljonit inimest 5,3 hääleõiguslikust kodanikust.

 AFP / Scanpix

13 KOMMENTAARI

k
kuule sina õigesti tehti 2. oktoober 2017, 14:01
sulle vist ei ole kallis ei sinu ema ega isa sa vist tappaks venna-õe,kuidas sa saad õigustada vägivalda
kas sind on kasvatanud mõni sadist? Sulle oleks pidanud juba ammu ammu keegi koha kättenäitama
tegelikult on mul sinust kahju.
a
ajaloost aga teame 2. oktoober 2017, 13:28
et Hispaania on traagilise kodusõja - ammugi läbi teinud... Teist sellist kogemust paraku ei taha endale aga mitte ükski riik.
Loe kõiki (13)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee