Eesti uudised
Tallinn-Rakvere-Alatskivi liini kinnipanemine lükati rahva nõudmisel küll kahe kuu võrra edasi, aga kas sellest on ka abi?

Maarahvas ei saa bussiliini peatse sulgemise järel kooli ja tööle (88)

Arvo Uustalu, 1. oktoober 2017 11:23

SÕITJAID ON: Kuigi Alatskivis astus reedel Tallinna bussilt maha vaid kaks inimest, sõitis eespool asuva Kallasteni kordades rohkem reisijaid.

Foto: Aldo Luud
 „Mitu naabritüdrukut sõidavad selle bussiga siit Mustveesse ja sealt ümberistumisega edasi Sillamäele kutsekooli. Ärge laske seda liini kinni panna,“ palub Alatskivil elav Silvi, kes on mures ainsa bussiliini sulgemise pärast, millega Peipsiääre rahvas otse pealinna pääseb.


Veel septembri keskpaigas teavitas Simple Express oma kodulehel reisijaid kolme Tallinnast väljuva bussiliini sulgemisest. Septembri viimasel päeval pidi teiste seas hingekella löödama ka Tallinn-Rakvere-Alatskivi bussile, mis paljudele kohalikele on pigem eluliin kui bussiliin.

Kaks kuud armuaega

Samal teemal

Bussiliini sulgemisest tagajalgadele tõusnud Peipsi kandi elanikud pöördusid abi saamiseks vallavalitsuste poole ja  tulemuseks oli see, et Simple Expressi liine opereeriv Eesti Buss otsustas liinide sulgemise kaks kuud edasi lükata. Bussifirma turundusjuht Marel Kallas andis teada, et otsus tehti reisijatelt, omavalitsustelt ja ametkondadelt saadud tagasiside põhjal, et pakkuda rohkem aega edaspidiste lahenduste väljatöötamiseks. Õhtuleht uurib, kas kahe kuuga suudavad reisijad ja vallad tõesti oma elu ümber korraldada ja kas kahjumlikule liinile on juba ka kosilasi käinud?

Mustvee vallaks ühinevate omavalitsuste juhid tõdevad, et kuigi liinile tuleb uus operaator leida veel enne valdade ühinemist, annab edasilükkamine siiski võimaluse liinile uut operaatorit otsida. Mustvee linnapea Max Kauri sõnul annaks bussiliini sulgemine järjekordse panuse ääremaastumise süvenemisse ja ka elukvaliteedi langusele piirkonnas. „Just neljapäeval arutasime Avinurme vallavanemaga alternatiivseid variante. Kõne alla tuleks seegi, et kui Mustveeni on kasumlik Tallinnast sõita, siis edasi toimetaks rahva tulevase suurvalla enda buss. Ajutiselt oleks parem variant seegi, et buss sõidaks nädalalõppudel ja ühe korra ka nädala sees. Samas on teema Õhtulehes ülesvõtmise järel meie poole pöördunud mitu tublit füüsilisest isikust ettevõtjat, kes on valmis liini üle võtma. Liinil sõidab üsna palju rahvast ja kui sellele panna väiksem buss ja kaovad ära administratiivkulud, siis peaks see end ära majandama. Ideaalne oleks kui liini toetaks riik, kuid samas on võimalik, et suurvald saab ka omalt poolt seda doteerida,“ räägib ta.

Kaur kinnitab, et mingi valimiseelse võitlusega antud juhul küll tegu ei ole ning kahekuune hingamisruum kulub marjaks ära. Linnapea sõnul on omavalitsusega ühendust võtnud koguni inimesed, kes elavad bussiliinist üsna kaugel või isegi naabervaldades ning on öelnud, et liini kadumine puudutab valusalt ka neid. „Inimesi tuuakse bussile ju autoga üsna kaugelt ja sõidetakse peatusse ka jalgrattaga. Ka ma ise kasutan Tallinnasse sõiduks sama bussi,“ ütleb ta. Liini kadumisega oleksid löögi all eelkõige Avinurme, Kasepää ja Alatskivi valla ja Kallaste linna piirkonna elanikud. Kuid hoop oleks see ka Saare, Lohusuu ja Torma valla elanikele.

Raamatukokku kurtma

Avinurme vallavanem Aivar Saarela tõdeb, et ei saa olla nõnda, et suurel piirkonnal  kaob pealinnaga otseühendus.

„Tallinna õppivatele noortele on see ainus võimalus nädalavahetuseks koju saada. Äsja helistas meile üks Võtikvere elanik, kes ütles, et ta ei saa nüüd enam tööle sõita ja tal tuleb uus töökoht otsida. Kui inimene oma kodust tööl käia ei saa, siis võib ta vahetada ka kodu. Mõistagi oleks meil kergem otsuseid teha, kui ühinev omavalitsus oleks juba töös ja saaksime Tallinn-Alatskivi liini tulevikku arutada koos väljaarendatavate siseliinidega. Kuid ka kaks kuud annab meile aega reageerida,“ räägib ta.

Alatskivi volikogu aseesimees Peeter Kiuru ütleb, et omavalitsussisesed bussiliinid võivad edaspidi küll tasuta olla, kuid see ei kompenseeri kindlasti pealinna pääsu. Omavalitsuste palve on, et liini hoitaks töös tuleva aasta märtsi lõpuni. Üks võimalus Peipsi kandist otse pealinna pääseda, oleks loodava suurvalla rahvas bussidega Jõgevale rongile toimetada. Kallastelt kümne kilomeetri kaugusel elav Eha räägib, et  veel mõni aasta tagasi sai Tallinnasse lausa kahe bussiga. Ühte otseliini teenindas tema sõnul Sebe. „ Kas ongi tore, kui suured alad jäävad asustamata? Tean inimest, kes käib meilt 200 kilomeetri taha Tallinnasse nädalas korra tööle. Ei päästa ka see, et läbi Tartu Tallinnasse sõita, sest ka sinna saame kahe bussiga.“ 

Alatskivil raamatukogus töötav Aili tõdeb, et kohalik rahvas on bussiliini kadumisest nõnda ärevil, et kurtmas käiakse koguni raamagukogus. „Väga kurb on. Riik toetab ju laevaliine, rongiliiklust ja lennundust ja Tallinnas on ühistransport hoopis tasuta. Mõne tervele piirkonnale nõnda olulise bussiliini doteerimine ei oleks riigile ülejõu käiv.“ 

Alatskivil elav Valli hoiab igal bussiliiniga seotud teatel teraselt silma peal. „Sidusin oma elu Alatskiviga nelikümmend aastat tagasi. Keegi ei loodagi, et taastuks kunagine bussiliikluse hiilgus. Ka mina kasutan mitu korda aasta seda bussiliini, et Rakvere kandis elavale sõbrannale külla sõita. Aga hirmus kahju on neist, kes liini sulgedes ei saa tööle või kooli. Bussireisijatele sellest liini sulgemise edasilükkamisest kasu pole.  Kõik ei saa endale autot või vanuse või tervise tõttu lube muretseda. Aidake meid!“ palub ta.

Kallas tõdeb , et bussifirmas tõepoolest loodetakse, et kahe kuu jooksul leitakse omavalitsuste poolt lahendused ning reisijatevedu kõnealustel liinidel jätkub.


Samal teemal

31.01.2018
80 protsenti Eesti elanikest kasutab kaugbussiliiklust
12.10.2017
Peipsiääre rahvalt kaob viimane otsebussiliin pealinna