Hea Sõna auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid, tegusid. 

Eesti Naistoimetajate juhatuse liige Merike Viilup: „Rainer Kerge on silma paistnud sisukate arvamuslugude ja mahukate persoonilugudega, mis on äratuntavad särava sõnaseadmisoskuse, positiivsuse ja hea stiilitunnetuse poolest. Ta on muhe analüüsija ja hea kuulaja, kellele intervjueeritavad avavad end tavapärasest enam. Lisaks heale kirjasõnale on ta ka suurepärane kõneleja, vestluspartner, kolleeg. Kõik see ongi meie Hea Sõna auhinda väärt!“

Rainer Kerge on sündinud 1977. aastal. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis bioloogiat, edaspidise kohta on ta ise öelnud nii: “Lõpuks läksid meie teed ülikooliga lahku. Tema jätkas teadusetemplina, mina isehakanud ja kõrgharidusdiplomita ajakirjanikuna. Juba esimese kursuse kevadsemestril alustasin lehetööd ja nii see jäigi. Lõppude lõpuks polegi tähtis, kus inimene loodusteaduslikke vaatlusi teeb: metsas või ajakirjanduses.“

Mõni lihtsalt on sündinud kirjutama. Põhjus võib leiduda geenides – Raineri vanaisa oli üks ajakirja Pikker tegijatest, tuntud humorist Leo Kerge. Et Raineri isal on Kaitseliidu liikmepilet numbriga 1, on loomulik, et Rainer käib kaitseliitlastele õpetamas, kuidas mitte kirjutada surmigavaid pressiteateid. 

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat kunstnik Leonhard Lapini teosega “Hea Sõna” ja disainer Urve Tõnnuse kujundatud asjaomase tunnistusega. Auhinda antakse välja üheteistkümnendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik (Rohke Debelak), Piret Kriivan ja Toivo Tänavsuu.