Lugejakiri

Kiri | Kas kõrgepalgaline poliitik mõistab tavainimest? (17)

Eha Nõmm, 28. september 2017, 18:12
 
Mind paneb imestama, kui dramaatiliseks on kujunenud valimised, mida isegi võitluseks kutsutakse. Ei loe, kas valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu või parlamenti, kumbki koht on hinnatud ja rebimine kõva. Ja mõlemasse kandideerib tihtipeale sama seltskond. Riigikohus jättis kahe tooli seaduse jõusse, niisiis võibki kahel tasandil juhtorganisse kuuluda. Kuid rööprähklemine pole õige ja hävitab pealegi aju – inimene tehku ühte tööd ja tehku seda korralikult. Õpetaja Laur leppis isegi poole tööga, peaasi, et see oleks hästi tehtud! Milleks ühele inimesele mitu võimu tagavat töökohta ja ametit, siis ei teki ju oodatud arvamuste paljusust, sest arvuliseltki on otsustajaid vähem.

Teisalt olen tähele pannud, et mõnest sõnakast ja aktiivselt ideid pakkuvast inimesest ei ole enam midagi kuulda, kui ta lõpuks valituks osutub – on nagu peitu pugenud. Kunagi kritiseeris üks mees riigikogulasi ja oli seisukohal, et nad võiksid poole vähem palka saada, vast siis läheksid sinna aatelisemad inimesed: need, kellele pole hea palk kõige olulisem. Kui ise parlamenti jõudis, siis polnud enam kuulda, et ta palga teemal sõna võtaks.

Maailma palku võrdleva portaali Wagelndicator andmeil on meie presidendi ja Saksa liidukantsleri Angela Merkeli igakuine teenistus samast klassist, aga viimane on maailma mastaabis võrratult olulisem juht. President Kaljulaidi palgaks on märgitud selles portaalis 206 400 eurot, mis teeb kuupalgaks 17 200 ja päevapalgaks 565 eurot, on vahendanud Äripäev (presidendi palgale lisandub Euroopa Kontrollikojast saadav igakuine 12 000eurone üleminekutoetus – toim.). Kuidas on võimalik niisugune „palgalõhe"? Miinimumpalk on 2017. aastal 470, aga president saab sellest isegi ühe päeva tööga rohkem? Kuidas saab ta mõista oma riigi inimesi, kellest paljud saavad miinimumpalka? Ja kuidas meie valitud seadusetegijad sellele tähelepanu ei pööra, peavad seisu normaalseks?

Ometi räägitakse kogu aeg rahast ja riigikogu põhiline ülesanne ongi ju jagada targalt raha – teha selline eelarve, et raha jätkuks kõigeks oluliseks! Iga positiivse seadusemuudatuse korral küsitakse, kust tuleb raha. Üks koht oleks kindlasti riigivalitsemise arvelt. Aga selliseid ettepanekuid rahva teenrid ometi tegema ei kipu.

17 KOMMENTAARI

t
tt 9. oktoober 2017, 17:32
kas sul on auk paagis.isegi täis lastis rekka ei kuluta sellist kogust.olen ise rekka juht.
e
Europarlamendi 29. september 2017, 17:10
seadused tuleks ju ka üle vaadata. Meil ju ka seal saadikud, tehku ise ettepanek selleks, kui teised ei tee. Pole ju normaalne, kui inimesed ammu uute...
(loe edasi)
Loe kõiki (17)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee