Pilt on illustratiivne. (LAURA OKS)

ETV hommikusaade „Terevisioon“ käis Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealal, et vaadata,  millist prügi leidub metsas ja kui kahjulik see keskkonnale on.

„Terevisiooni“ saatejuht Martin Veisman käis viisteist minutit mööda maastikukaitseala ja kogus kokku kotitäie rämpsu. „Ribikardinad, plastikpudelid, toidujäätmed, üks plätu,“ loetleb ta metsast korjatud saaki. Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai ei imesta, et säärane tavaar metsa all vedeleb. „Kui tavapärane see on, et inimesed toovad enda olmeprügi metsa?“ uurib saatejuht Kevvai käest. „Olmeprügi ei ole eriti tavapärane tänapäeval, sest prügimajandus toimib. Metsa alla tuuakse ehitus ja lammutusjääke. Ka suurjäätmeid – mööblit.

Kevvai sõnul valvab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) valvsalt mitut kindlat kohta, kuhu inimestele meeldib rämpsu vedada. Mehe sõnul asuvad säärased alad reeglina seal, kus läheduses elab palju inimesi. „Üks selline on Maardu külje all. Sinna armastatakse ikka päris palju [prügi -toim] tuua,“ toob Kevvai näite.

Kevvai sõnul on RMK ainuüksi käesoleval aastal  metsast välja vedanud 140 tonni prügi. Valdav osa sellest on ehituspraht. „Siis muidugi sellised, kui ostetakse vana korter ja alustatakse selle renoveerimist. Siis tuuakse tervete tubade kaupa mööblit. Seal on ka sisustus kaasas – potid, pannid,“ selgitab Kevvai.

Mis prügi metsale teeb? „Looduse jaoks on see ikkagi reostus. Kui me võtame selle, et kommipaber kukub maha, siis on see toidu lõhnaga ja kui loom selle sisse sööb, siis see võib olla talle kahjulik,“ ütleb ta.

Kevvai sõnul on rämpsu toomine metsa alla olnud aastaid suhteliselt samas seisus ehk keskmiselt 250-300 tonni prügi leiab igal aastal oma koha kusagil metsatukas või põlluveerel.

Jaga artiklit

22 kommentaari

N
narr  /   14:09, 29. sept 2017
Vahele jäänud metsareostajate pildid ja nimed peaksid olema avalikud. Trahvid sellise teo eest vähemalt 100kordsed keskmise eraisiku eluaegsed prügiveomaksud. Ja igasugu loll jutt, et tellisin ettevõtte remonttöödeks aga vot kes see täpselt oli, ei tea, tuleks kohe ära unustada.
T
tegelikult  /   11:47, 29. sept 2017
võiks kasvõi igal õhtul enne AK-d näidata ekraanil neid telefoninumbreid, kuhu erinevat sorti prügi saab tasuta ära anda. Enamus inimestest lihtsalt ei tea seda. Need metsaservade reostajad sõidavad kohale autoga, seega eeldatavasti vaatavad ka telekat ja võiksid autoga sõita prügi kogumise punkti. Teine võimalus on, et iga kohalik omavalitsus teavitab oma elanikke, olgu siis meili või kirjaga, kuhu nende kandis on võimalik prügi tasuta ära anda. Need kellel autot ei ole, st päris vaesed, need korjavad oma prahi õuele ja seda niikuinii kuhugi ei vii. Maapiirkondade paneelikates elavad inimesed toovad sageli oma pakendilauad, diivanid jm lihtsalt prügikastide kõrvale, mis on kole, aga kust praegu prügifirma selle ikkagi ära viib. Tartu linn on täis prügikonteinereid, kuhu igaüks võib tasuta oma sorteeritud prügi panna. Olmejäätmete jaoks on kastid kõigi majade juures. Tolle pildi peal, mis oli artikli kõrval ei olnud küll ühtki diivanit ega kappi. Seega lendab rämps metsa alla peamiselt inimeste laiskusest ja lollusest.
Sama teema jätkuks on prahti täisloobitud maanteekraavid. Krt kui sa jaksasid endale auto osta ja kütte ja õlle ka, siis vii oma tühi õllepurk konteinerisse ja ära loobi loodusesse. Edasi: suitsukonisid täisloobitud akende alused suurmajade ümbruses. Eramaja õuel pole kordagi konisid märganud.
Prügi täis teed paljudes teistes riikides, on sageli tingitud sellest, et seal üldse prügi kogumise teenus puudub. Pole kellegi asi.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis