Hispaania võimud kinnitavad, et Kataloonias 1. oktoobrile kavandatud siduv iseseisvusreferendum on vastuolus põhiseadusega, sest Kataloonia on Hispaania osa ning ei saa omal algatusel eralduda. Madridist vaadatuna saaks Kataloonia iseseisvuda vaid siis, kui  see kiidetakse heaks üleriigilisel rahvahääletusel. 

Hispaania autonoomse piirkonna Kataloonia pindala on Eestist väiksem (32 108 ruutkilomeetrit), kuid rahvaarv (7,5 miljonit) oluliselt suurem. Kataloonia lahkulöömisel kaotaks Hispaania 16% elanikkonnast, viiendiku majandustoodangust ja neljandiku ekspordist.

Kataloonia on keskvalitsust iseseisvustaotlustega ärritanud juba aastaid. Eeskuju võeti seejuures ka Balti riikidelt. Nii moodustasid Kataloonia elanikud 11. septembril 2013  neljasaja kilomeetri pikkuse inimketi, et nõuda autonoomsele piirkonnale rahumeelselt iseseisvust. Inspiratsiooni saadi 1989. aasta Balti ketist, milles ühendasid käed eestlased, lätlased ja leedulased.

9. novembril 2014 korraldasid Kataloonia võimud Hispaania keskvalitsuse keelust hoolimata rahva arvamuse teada saamiseks mitteametliku iseseisvushääletuse, millest võttis osa pisut alla poole hääleõiguslikest kodanikest. Hääletamas käinutest toetas koguni 80,1% iseseisva riigi välja kuulutamist ning see tulemus ajendas iseseisvumise pooldajaid edasi tegutsema.

 27. septembril 2015 toimunud Kataloonia parlamendi valimistel  võitsid iseseisvumise pooldajad 135 saadikukohast 72. Nad olid valimiskampaania ajal lubanud, et valimisedu korral kuulutatakse Kataloonia iseseisvus välja 18 kuud pärast valimisi.  Nii lihtne see siiski ei ole. Valimistest on möödas 24 kuud ja pühapäeval korraldatakse ammu lubatud iseseisvusreferendum. 

Hispaania ülemkohus kuulutas Kataloonias kavandatud rahvahääletuse ebaseaduslikuks, kuid sealne kohalik võim  lubas referendumi igal juhul korraldada. Nähes, et Kataloonia keskvõimule ei alistu, otsustas Mariano Rajoy valitsus kasutada referendumi nurjamiseks jõudu.

Keskvõimu jõuvõtted

 Esmalt konfiskeeriti ligi 10 miljonit hääletusedelit, suleti referendumit kajastavad veebileheküljed, sunniti tagasi astuma valimiskomisjon ning vahistati kümneid iseseisvusmeelseid ametnikke. Läinud nädalavahetusel võttis Hispaania siseministeerium oma järelevalve alla ka Kataloonia politsei ning saatis Katalooniasse korda tagama 2000 märulipolitseinikku. Teisipäeval asusid politseinikud tõkestama pääsu valimisjaoskondadesse. 

Hispaania keskvalitsuse arvates on sellega referendumi kogu logistika hävitatud ning kui ka rahvahääletus peaks toimuma, siis ei saa selle tulemusi tõsiselt võtta.  

Kõik see on kaasa toonud pingete kasvu ning Barcelona ja Kataloonia teiste linnade tänavatel toimuvad pidevalt meeleavaldused iseseisvusreferendumi toetuseks. Loodetavasti möödub nädalalõpp siiski verevalamiseta. 

Hispaania keskvõimule avaldas toetust aga USA president Donald Trump, kes kohtus teisipäeval Valges Majas Hispaania peaministri Mariano Rajoyga. USA president toonitas Hispaania peaministriga antud pressikonverentsil, et Hispaania on suurepärane riik, mis peab jääma ühtseks.