(Teet Malsroos)

Justiitsminister Urmas Reinsalu kirjutab vastuseks kriminoloogiaprofessor Jüri Saarele („Alaealiste kurikaelte projektipõhine kohtlemine“, ilmunud 19. septembri Õhtulehes), et kui väljakujunenud kurjategijad tuleb ühiskonnast isoleerida, siis noorte puhul on esmatähtis ennetustöö.

Justiitsministeeriumile ja teistele nn tippkorraldajatele heideti ette seda, et ei ole kujundatud terviklikku kasvatusprotsessi ega tagatud eriasutustele pädevat personali. Seetõttu olevat eriasutused kohad, kust võrsuvad uued kurjategijad. Kuidagi aga ei saa nõustuda väitega, et teatud hulk noori on paratamatult määratud kuritegelikule teele ja nende saatus on paika pandud juba algklassides, mistõttu oleks justkui mõistlik hoida neid karmide reeglitega eriasutustes.

Hoolitsema peab hoopis selle eest, et iga noor, kes on õigelt teelt hälbinud, tuleb sinna tagasi aidata viisil, mis kahjustaks võimalikult vähe nii teda ennast kui ka ühiskonda. Siin ei ole parim vahend ühiskonnast ja lähedastest isoleerimine, vaid ennetustöö, mis hõlmab tervet hulka tõenduspõhiseid mõjutusmeetmeid ja programme. Isoleerimine aitab väljakujunenud ohtlike kurjategijate puhul, seevastu alles kujunevale isiksusele ja sedakaudu kogu ühiskonnale teeb see korvamatut kahju.

Näiteks 2015. aastal võeti üle Eesti kasutusele intensiivne mitmemõõtmeline pereteraapia, mis on mõeldud keerukate probleemidega ja õigusrikkumisi toime pannud 11–19aastastele, keda ähvardab erikool, arestimaja või vangla. Programmis osalevad noored otsivad spetsialistide ja lähedaste abil oma probleemidele lahendust ja pääsevad just tänu sellele kuritegelikust teest. Samasse ritta kuuluvad sammud, mis nähakse ette justiitsministeeriumis ette valmistatud ja praegu riigikogus arutatava seaduseelnõuga. Selle siht on luua alaealiste erikohtlemise süsteem, kus ühelt poolt noor vastutab oma tegude eest ja teisalt arvestatakse nendele tegudele reageerides selle konkreetse noore riskide ja vajadustega. Tegu on paljutahulise tervikuga, kus on oma koht nii kinnistel lasteasutustel kui ka väga mitme otstarbega mõjutusvahenditel.

Kui peatuda põgusalt Maarjamaa hariduskolleegiumi juhtumist ajendatud diskussioonil, siis tasub kriitikutele meenutada, et enne kui vanad erikoolid ehk sisuldasa noortevanglad muudeti mõjutusasutusteks, pandi seal toime sedavõrd raskeid õigusrikkumisi ja levis niisugune platnoikultuur, mis on praegustes eriasutustes täiesti tundmatud. Juba see muudatus üksi tegi lõpu „pätiülikoolidele“. Näiteks kui tutvuda õiguskantsleri kontrollkäikude tulemustega või meenutada erikoolides regulaarselt ette tulnud massilist allumatust, siis on edusammud päevselged.

Eesti alaealiste õigusrikkumised on viimase veerandsajandi jooksul vähenenud mitu korda, ent ometi oleme kaugel maas Põhjamaadest, kus on märksa vähem nii noori õigusrikkujaid kui ka kuritegevust üldse. Seetõttu tahan nõustuda professor Saarega selles, et betooni asemel tuleb keskenduda inimestele – nii mõjutusasutustes töötavatele õpetajatele kui ka sealsetele asukatele. Selles töös aga on vaja tugineda tõenduspõhistele meetmetele ja programmidele ning lähtuda muu hulgas ka riigikohtu hinnangust, et alaealiste puhul on esmatähtsad just kasvatuslikud eesmärgid.

Jaga artiklit

28 kommentaari

T
tartu ülikool  /   10:37, 29. sept 2017
tegutseb samuti edasi
V
vaata ja imesta  /   23:47, 27. sept 2017
Väljakujunenud kurjategijad on IRL mõistes Keskerakond.Kuidas sellise parteiga ühes Valituses olla, vaat see on suure ringi küsimus

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis