Maailm

ALTERNATIIV SAKSAMAALE – kas tõesti pääsesid natsid parlamenti? (50)

Aadu Hiietamm, 26. september 2017 18:15
ÜLLATUSPARTEI LAGUNEB: Parempopulistlik AfD tõusis Saksamaal pärast pühapäeval peetud Bundestagi valimisi tugevuselt kolmandaks jõuks. Juba esmaspäeval teatas partei kaasesimees Frauke Petry (paremal), et ei liitu Bundestagis AfD fraktsiooniga ning teisipäeval astus ta ka parteist välja. AfD teistele juhtfiguuridele, kaasesimees Jörg Meuthenile (vasakul) ning valimiste esinumbritele Alexander Gaulandile ja Alice Weidelile tuli Petry samm ootamatult.Foto: REUTERS/Scanpix
Saksamaal pühapäeval peetud Bundestagi valimiste suurimaks võitjaks osutus parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes kogus 12,6% häältest ja sai parlamendi uues koosseisus 94 mandaati. Pärast AfD valimisedu on jõutud mitmel pool avaldada arvamust, et Saksamaa parlamendis istub nüüdsest natside fraktsioon. Tegemist on siiski liialdusega. 

Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland – AfD) asutati 14. aprillil 2013 Berliinis euroskeptilise parteina, kes leidis Euroopa Liitu tabanud eurokriisi ajendi, et ühisraha euro teeb ainult kahju ning Saksamaa peab taas kasutusele võtma vana hea marga. Sama aasta sügisel peetudl Bundestagi valimistel jäi AfD kogutud 4,7% häältega napilt alla valimiskünnist ega pääsenud parlamenti. Verinoore partei kohta oli aga ikkagi tegemist tubli tulemusega. 

Samal teemal

Suure sammu edasi astus AfD 2014. aastal, kui sai Euroopa Parlamendi valimistel 7,1% häältest, mis tagas seitse mandaati. Areng jätkus kiiresti ja praegu istuvad AfD liikmed Saksamaal juba 13 liidumaa parlamendis. Kokku on Saksamaal 16 liidumaad. AfD liikmeskond on nelja aastaga kasvanud 27 000ni ning pühapäeval saadi Bundestagi valimistel 12,6% häälte ja 94 mandaadiga üleriigilises parlamendis kolmas koht. 

Pärast 2015. aasta sügisel puhkenud põgenikekriisi võttis AfD tugeva põgenikevastase hoiaku ning on muutunud vaadetelt järjest parempoolsemaks. Seetõttu ei soovi ükski teine Bundestagis esindatud parteidest AfDga koostööd teha ning asi on läinud koguni nii kaugele, et näiteks vabad demokraadid ei soovi Bundestagi saalis AFD saadikute kõrval istuda. 

Kauaaegne juht astus parteist välja

Praegune paremäärmuslik kurss võib saada AfDle saatuslikuks. Nii teatas partei üks juhte Frauke Petry esmaspäeval, et ei liitu Bundestagis AfD fraktsiooniga ning teisipäeval astus ta ka parteist välja. Bundestagi mandaadist Petry ei loobu. Sellega vähenes AfD fraktsioon Bundestagi uues koosseisus 94lt 93le. Petry samm näitab, et AfDs valitsevad tõsised sisepinged. Rahulolematust on tekitanud eelkõige Bundestagi valimiste esinumbrid Alexander Gauland ja Alice Weidel, keda käituvad egomaniakkidena. 

Saksamaal spekuleeritakse, et Frauke Petry üritab enda poole meelitada võimalikult palju rahulolematuid, et luua nendest Bundestagis eraldi fraktsioon. See eeldaks aga vähemalt 35 AfDst lahkujat, mis esialgu ei tundu usutav. Tõenäoliselt üritab Frauke Petry pärast AfDst väljaastumist moodustada uut parteid, mis oleks vähem äärmuslik ja sellega teistele parteidele vastuvõetavam. Iga partei eesmärk on ju saada võimule, kuid isolatsioonis olles ei ole see võimalik. 

AfD valimisedu leidis kohe positiivset äramärkimist Moskvas, kes rõhutas, et see on partei, kes soovib Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid kohe kaotada.       

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee