Eesti uudised

Õnnelik õnnetus: Tallinnas hädamaandunud lennuk polnud tõsiselt hädas 

Maarit Stepanov, 26. september 2017, 15:34
MEHAANIKAST SÕLTUV: Tallinna lennujaamas hädamaandunud lennukil (keskel) ei avanenud enne maandumist lennuki ninas asuv telik. Pildi peal on see aga siiski juba lennukile alla saadud.Foto: Robin Roots
Lennud hilinesid, sädemed pritsisid – väikelennuk tegi hädamaandumise, kirjeldasid meediaväljaanded möödunud reedel Tallinna lennujaamas toimunud vahejuhtumit. Lennuki omaniku sõnul juhtus sel õhtul nõnda, et lennuki kolmest telikust üks ei avanenud enne planeeritud maandumist.

Reedel Tallinna lennujaamas ilma ninatelikuta maandunud lennuk kuulub osaühingule B.R.D., mille juhatuse liige Johan Pender selgitab, et väikelennuk startis Tallinnast ning pidi seal ka maanduma. „Kui terminoloogiat vaadata, siis hädamaandumine on ikkagi see, kui lennuk peab kohe maanduma mingi probleemi tõttu, näiteks mootoririkke tõttu. Seal ei olnud midagi sellist. Lennuk tuli maanduma täiesti tavaliselt, aga kui oli aeg telikud välja lasta, tuli välja vaid peatelik ja mitte ninatelik,“ selgitab ettevõtja.

Foto: Robin Roots

Riket märganud, kurtis piloot muret lennujuhtimiskeskusele. „Lennuk tegi tornist möödalennu: lennujuht vaatas, et jah, tõesti, üks telik ei ole väljas.“ Oli selge, et maandudes langeb lennuki ninaots vastu maad ning lennuk ise rajalt ära ei liigu. Seepärast paluti piloodil veidi oodata, et suuremad lennukid saaksid hilinemata eest ära. Kui rada oli vaba, anti väikelennukile maandumisluba.

Päriselus harjutada ei saa

Väikelennukis viibinud kaks inimest pääsesid ilma ühegi kriimuta. Lennukit juhtinud piloot eelistab leheveergudest eemale hoida, sest kardab, et vastasel juhul peaks ta muretsevate tuttavate eest end ära peitma. Küll aga nendib ta, et sattumine olukorda, kus ninatelik enne maandumist ei välju, ei pannud teda tavapärasest teisiti tundma. „Olukord sundis lihtsalt rohkemale tähelepanelikkusele ja ennast kokku võtma, aga hirmutunnet ei olevat olnud,“ vahendab Pender piloodi sõnu.

Ettevõtja kinnitab, et lennuki juht oli kogenud, kuid otse ilma telikuta tõenäoliselt varem maandunud polnud. „See on haruharv juhus,“ täpsustab Pender. „Selliseid asju õpitakse küll paberi peal ja koolituse käigus, aga keegi neid tegelikult ju päriselus harjutada ei saa.“ 

Kui varem on kirjutatud, et maandudes libises lennuk sädemeid pritsides mööda asfalti, siis Penderi sõnul on kirjeldustega üle pingutatud. „See oli täiesti tavaline maandumine: lihtsalt lennuki nina ei maandunud mitte ratta peale, vaid asfaldi peale. Nina libises asfaldi peal, hoog pidurdati kohe kinni ja oligi kõik,“ sõnab ta, kinnitades, et see olukord polnud ohtlik. „Seda ei saa võrrelda suurte lennukitega: neil on mass, kiirus ja inerts suuremad ning seepärast tekivad neile ka suuremad vigastused.“ 

Kui suuri kahjustusi sai see väikelennuk? „Lennuamet, selle ameti tehnikaosakond ja ohutusjuurdluse keskus on oma ülevaatused teinud. Nemad hindasid kahjustused kergeteks, väikesteks. Eks neid seal muidugi on – päris pahtli ja värviga remontida ei saa,“ kirjeldab ettevõtja. Tema sõnul selguvad kahjud alles siis täpsemalt, kui kindlustus on sõiduki üle vaadanud ja lennuki lahtivõtmiseks rohelise tule andnud. Igal juhul võib juba praegu kindel olla, et väikelennuk hakkab peagi taas pilvepiiri püüdma.

Ülevaatusel polnud probleeme

Penderi sõnul pole nende ettevõtte lennukitega varem sarnaseid juhtumeid ette tulnud. Ka hädamaandumise teinud väikelennuk Beechcraft 35-C33 on olnud töökindel. „Kevadel oli tal just aasta ülevaatus: seal ei avastatud küll mingeid probleeme,“ nendib Pender ja selgitab, et Beechcrafti lennukitel käib kõik mehaaniliselt. „Kui mingisugune asi juhtub, kinni kiilub, siis ta ongi kinni. Siis sa teda edasi-tagasi ei liiguta,“ sõnab ettevõtja, et hüdrauliliste süsteemidega oleks asi teine.

Lennuameti kommunikatsioonijuht Marelle Pihlak selgitab, et õhusõidukitele tehakse lennukõlblikkuse kontrolli igal aastal. „Reedese juhtumi puhul oli tegu lennukiga Beechcraft 35-C33, mille registritunnus on ES-BHB ning mis on registreeritud eralennukina. Sellel on kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat, st kehtiv ülevaatus on olemas,“ kinnitab Pihlak.

Pihlaku sõnul suhtub lennuamet kõikidesse õhusõidukite riketesse ja lennutegevusega seotud juhtumitesse äärmise tõsidusega. Juhtumid kategoriseeritakse, analüüsitakse ja nendest lähtuvalt töötatakse välja meetmed lennuohutuse tagamiseks. Lennuõnnetustega tegeleb eraldi aga ohutusjärelvalve keskus (OJK).

Ohutusjärelvalve keskuse (OJK) juhataja Jens HaugFoto: TAIRO LUTTER

Ohutusjärelvalve keskuse (OJK) juhataja Jens Haug sõnab, et avanemata telikuga maandumise ohtlikkus sõltub paljudest asjaoludest nagu näiteks lennuki tüübist, piloodist, ilmast ja muust taolisest. „Antud olukorras ei olnud oht suur,“ annab Haug hinnangu ja lisab, et Eestis selliseid olukordi sageli ette ei tule, sest väikelennukeid on vähe ja omakorda on harv juhus teliku täielik ülesütlemine, kui ei toimi ka varusüsteemid. „Kõnealuse juhtumi osas OJK juurdlust ei ava, kuna see ei kvalifitseeru tõsiseks intsidendiks,“ lisab Haug.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee