Persona Dolls õppenukud.Foto: Alar Truu
Johanna-Kadri Kuusk 28. september 2017 05:00
Õhtuleheni jõudis ühes Tallinna lasteaias käiva lapse häiritud vanema märkus, et lasteaias on suur tumedanahaline nukk, kellele on nimeks pandud Ramses ja kellega lapsed kätlemist harjutasid. Käesurumise eesmärgiks olevat lapsevanema sõnul õpetada sallivust ja seda, et kõigile peab kätt andma, hoolimata nahavärvist.

Tuli välja, et kasutatakse nukke Persona Dolls, millest kõikidele on lisaks erinevatele nahatoonidele ka unikaalne taust ja isikuomadused antud. Selliste õppevahendite kasutamine on Persona Dolls koolituskeskuse koolitaja hinnangul viimaste aastatega Eesti lasteaedades aina populaarsemaks saanud.

Enne nukkude kasutama hakkamist peab lasteaiakasvataja käima vastaval koolitusel, mis kestab kaks päeva ja maksab 134 eurot. Koolituse lõpus saab kasvataja mitmekesiste nukkude hulgast ühe kaasa võtta. Koolitatud kasvatajaga lasteaial on võimalik hiljem 55 euro eest nukke juurde soetada, kuid kuna rahaga on sageli kitsas, siis hangitakse tavaliselt alguses vaid üks nukk. Nüüdseks on nukukoolitusel käinud juba 152 lasteaiakasvatajat üle Eesti.

Lasteaias, mille kohta ärritunud lapsevanem märkuse tegi, on direktori sõnul tõepoolest selline nukk õppetöö eesmärkidel olemas, kuid lapsevanema pahameel oli talle üllatuseks.

„Kummaline, et see järsku probleemiks on tulnud, me just hiljuti saime laspsevanematega kokku ja rääkisime terve tulevase aasta õppekava läbi. Samuti saavad vanemad internetist vaadata, milline on päeva tegevuskava. Ma ei ole varem ühtegi kaebust kuulnud,“ ütles lasteaia direktor.

Seda, kas Ramsese nimelise nukuga ka kätlemist harjutati, ei osanud direktor öelda.

Lasteaia õppealajuhataja kinnitas, et midagi sellist küll juhtunud ei ole.

„Mitte üheski rühmas ei ole veel Persona Dollsi õppevahendeid kasutatud, esmaspäeval alles tutvustasime nukke lapsevanematele,“ rääkis õppealajuhataja.

Lapsevanemad tunnevad uute õppemeetodite suhtes sageli hirmu

Eestis hakati selliseid nukke esimesena kasutama Suitsupääsupesa lasteaias.

Suitsupääsupesa õppealajuhataja Merle Ausingu sõnul jääb see kasvataja enda otsustada, millist nukku tema lasteaias kõige rohkem vaja on. „See kasvataja valis siis tumeda nahaga nuku, kuigi me tavaliselt ei soovita esimesena nii visuaalselt erinevat nukku valida,“ ütles ta.

Suitsupääsupesa lasteaia õpetaja ja Persona Dollsi koolitaja Marilyn Palla sõnul tunnevad lapsevanemad nukkude kasutamise eel sageli hirmu, kuna nad ei tea täpselt, mida nendega tegema hakatakse. 

Palla seletas, et nukkude puhul on nukkude välimusest palju olulisem neile loodud taust, nende hobid, toidueelistused ja muu, millega lapsed end kergelt samastada suudavad.

„Meil on siin näiteks üks nukk, kelle nimi on Artjom ja kui ma ta rühma toon, siis lapsed kohe teavad, et Artjom on vene rahvusest ja ütlevad talle vene keeles tere, nad teavad, et talle meeldivad pelmeenid ja joonistamine. Sellised asjad jäävad lastele väga hästi meelde, sest nende hulgas on ka neid, kes kohe tõstavad käe ja ütlevad, et neile ka pelmeenid maitsevad,“ kirjeldas Palla.

Palla sõnul proovivad nad nukkudele tausta loomisel võimalikult paljusid teemasid puudutada. Pannakse paika, millisest perekonnast nukk tuleb, milline on ta füüsiline võimekus, millised terviseprobleemid teda vaevavad. Näiteks on nukkude hulgas tegelane, kes vajab logopeedi abi ja tegelane kellel on kuulmisega raskusi. Samuti nukk, kes on natuke tüsedam kui teised ja nukk, kes on diabeetik. Õppealajuhataja Merle Ausing seletas, et lapsed puutuvad nende teemadega juba lasteaias kokku ja oma profiiliga nukk on abivahend, millega lastele mänguliselt neid asju seletada.

„Meie jaoks on väga oluline laste arutlemise ja probleemide lahendamise võime arendamine ning heade käitumismudelite harjutamine,“ lisas Ausing.

Ausingu sõnul võtavad lapsevanemad Suitsupääsupesa lasteaiaga aina sagedamini ühendust, kuna tahavad, et laps kindlasti sealsest Persona Dollsi õppemeetodist osa saaks.

„Lapsevanemad on uurinud, et kui laps peab mõnel päeval lasteaiast puuduma, siis millal on õppepäevad, et laps kindlasti sellel päeval ikkagi lasteaias oleks. Vanemad on väga rahul ja räägivad arenguvestlustel lugusid, kuidas laste sotsiaalsed oskused on paranenud,“ ütles Ausing.