(AFP / Scanpix)

Suur jäämägi, millel nimeks A-68, pääses viimaste satelliitpiltide järgi lõplikult Antarktika mandriosast lahti ja triivib nüüd Weddelli meres, kirjutab BBC.

Weddelli meri ümbritseb Antarktika poolsaart ning on suuresti täis jäälahmakaid ja triivjääd, kuid A-68 on erakordselt suur - ligi 6000 ruutkilomeetrit. See on pea sama suur kui Harju ja Lääne maakondade pindala kokku. A-68 hakkas mandriosast irduma juba talvel. Triljonitonnine jäätükk triivib praegu edasi-tagasi, kuid prognoosi kohaselt võtab sügise jooksul suuna põhja poole.

Hiigeljäämägi näitab juba lagunemise märke - emamäest on eraldunud tükid, mis kannavad märgiseid A-68b ja A-68c. Jäämäe alt vabanenud ala, mis on tõenäoliselt umbes 120 000 aastat jää all olnud, pakub suurt huvi teadlastele. Vähemalt kaks aastat ei tohi kalurid alale seilata ning see on juba looduskaitse alla võetud.

Jaga artiklit

9 kommentaari

W
Water  /   04:48, 26. sept 2017
Veepuudust pole vaja karta ,värsket saab juurde.
!
!  /   01:30, 26. sept 2017
Tegelikult on see vee ringkäik looduses. Looduslik protsess. Sadanud lumi tiheneb aastatega jääks. Tekkivad tohutud jäämassid libisevad pikkamisi lis´ustikena alla, madalama ranniku poole. Vajuvad merre ja irduvad lõpuks mannerjää küljest. Ujuvad minema põhja poole ning sulavad aja jooksul veeks. Et taas aurustuda ning sademetana maha sadada.
P.S. Too triljon tonni on teisisõnu 1000 kuupkilomeetrit vett. Mikroskoopiline köömes maailmamere veehulkadega võrreldes. Ja see veehulk tõstaks ookeanide pinda umbes 3 millimeetrit Kuid samas ei tohi unustada, et samal ajal toimub pidev vee aurumine ookeani pinnalt üles, millest moodustuvad pilved. Mandritele sajab aastas sadu kordi rohkem vett. Millest osa taas jääliusteks muutub.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis