Foto: AFP / Scanpix
Toimetas Greete Kõrvits 25. september 2017 20:23
Suur jäämägi, millel nimeks A-68, pääses viimaste satelliitpiltide järgi lõplikult Antarktika mandriosast lahti ja triivib nüüd Weddelli meres, kirjutab BBC.

Weddelli meri ümbritseb Antarktika poolsaart ning on suuresti täis jäälahmakaid ja triivjääd, kuid A-68 on erakordselt suur - ligi 6000 ruutkilomeetrit. See on pea sama suur kui Harju ja Lääne maakondade pindala kokku. A-68 hakkas mandriosast irduma juba talvel. Triljonitonnine jäätükk triivib praegu edasi-tagasi, kuid prognoosi kohaselt võtab sügise jooksul suuna põhja poole.

Hiigeljäämägi näitab juba lagunemise märke - emamäest on eraldunud tükid, mis kannavad märgiseid A-68b ja A-68c. Jäämäe alt vabanenud ala, mis on tõenäoliselt umbes 120 000 aastat jää all olnud, pakub suurt huvi teadlastele. Vähemalt kaks aastat ei tohi kalurid alale seilata ning see on juba looduskaitse alla võetud.

Samal teemal

Kommentaarid  (9)

Water 26. september 2017 04:48
Veepuudust pole vaja karta ,värsket saab juurde.
hea kui uputaks pool maakera 26. september 2017 10:18
saab lahti pagulastest mis kõige olulisim
! 26. september 2017 01:30
Tegelikult on see vee ringkäik looduses. Looduslik protsess. Sadanud lumi tiheneb aastatega jääks. Tekkivad tohutud jäämassid libisevad pikkamisi lis´ustikena alla, madalama ranniku poole. Vajuvad merre ja irduvad lõpuks mannerjää küljest. Ujuvad minema põhja poole ning sulavad aja jooksul veeks. Et taas aurustuda ning sademetana maha sadada.
P.S. Too triljon tonni on teisisõnu 1000 kuupkilomeetrit vett. Mikroskoopiline köömes maailmamere veehulkadega võrreldes. Ja see veehulk tõstaks ookeanide pinda umbes 3 millimeetrit Kuid samas ei tohi unustada, et samal ajal toimub pidev vee aurumine ookeani pinnalt üles, millest moodustuvad pilved. Mandritele sajab aastas sadu kordi rohkem vett. Millest osa taas jääliusteks muutub.
brun 26. september 2017 07:50
Ookeanide pind tõuseks 3 mm, aga sajud kasvaksid sadu kordi? Kas natuke üle pakutud ei ole see suhe.
??? 26. september 2017 09:22
Kust sa siin välja loed, et sajud KASVAKSID? Mina küll ei näe. Vesi on alati aurunud ja aurub edaspidigi. Ning mandri kohal on alati sadanud ning jääbki sadama. Vett lisandub ning vett aurustub. Nii et ookeani pind püsib aastatuhandeid tasakaalus.
Aga eks arvuta ise, kui palju aastas vett 130 miljonni ruutkilomeetri maismaa peale võiks sadada. Muidugi on sademete hulk kohati vägagi erinev. Kõrbetes vaat et kümmekond sentimeetrit sademeid aastas, parasvöötmes pool meetrit kuni meeter, Troopiks mitu meetrit. Rekordkoht asub Indias, kus mussoonide ajal sajab kohati üle 10 meetri, rekord ulatus isegi üle 20-ne.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS