Eesti uudised

Kukruse memme matmispaigast sai kultuurimälestis (3)

Toimetas Kristin Aasma, 25. september 2017, 18:01
Kukruse memmel olid kadestamisväärsed hambad, mis on kaariesest ja hambakivist puutumata. Hambad on vaid tugevasti kulunud. Osteoloog ehk luu-uurija teeb siit oma järeldused toitumuse kohta: vähe suhkruid ja jahutooteid, suurem osakaal lihal/kalal ja taimsel toidul. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Kultuuriministeerium võttis muinsuskaitse alla Ida-Virumaal asuva Kukruse kalmistu, kust 2009. aastal leiti selle kuulsaima leiuna Kukruse memm.

Hilisest rauaajast pärinev ainulaadne kalmistu annab uurijatele väärtuslikku informatsiooni selle ajastu matusekombestiku, asustuse ja maaelu uurimisel, teatas kultuuriministeerium.

Samal teemal

20. mai 2010, 07:01

„Tegu on suure ja olulise osaga meie pärandist, tänu millele saame palju teavet just meie varasemast ajaloost ja sellest, kuidas inimesed sellel maal aastasadu tagasi elasid,“  ütles Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Ajalooline kalmistu avastati 2009. aasta sügisel Tallinna–Narva maantee tee-ehituse käigus. Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti Kukruselt ca 600 ruutmeetri suuruselt alalt põletusmatusteväli, laibakalmistu ja uusaegne sillutatud tee.

12.–13. sajandist pärineva kalmistu kõige kuulsamaks leiuks võib pidada uue Eesti Rahva Muuseumi põhiekspositsioonis eksponeeritud Kukruse memme.

Kunstnik Jaana Ratase nägemus Kukruse memmest. Rõivastuse juurde kuuluvad metallosad on üks-ühele matuselt üle võetud.Foto: Kristel Külljastinen / Eesti Rahva Muuseum

Teetöödega seotud arheoloogiliste kaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on teaduslikult läbi uurimata. Eelkõige on Kukruse kalmistu oluline osa meie kultuuritraditsioonist ja kollektiivsest mälust, mis väärib säilitamist nii kultuuriväärtusega maastikuelemendi kui ka potentsiaalse teadusuuringute objektina.

Kukruse memmest saab rohkem teada Eesti Rahva Muuseumi ajaveebist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee