peab ikka väga rumal olema 24. september 2017 22:11
kui saada seenemürgitus. Korja neid seeni mida tead, ei maksa minna ja mängida metsas tarka. Olen lapsest saadik metsas käinud , samuti oma lapsed juba 3 a. saadik. Lihtne reegel-kui ei tea, ei ole endas kindel ja ei tunne , siis ära puutu.
ma teen nädalas ühe rohelise kärbseseene alati nagu teisi seeni , nii hea magus maitse ... ning vahetevahel igavusest ka mõned punased kärbseseened ... tunnen alati nii energiat täis
Kust sa võtad, et segi aeti roheline kärbseseen ja sirmik? Tekstis on öeldud, et sõid seenešnitslit, aga mis seene seda pole öeldud. Äkki aeti hoopis segamini roheline kärbseseen ja kitsemampel?
Võiks vähemalt mürgikaid tundma õppida, enne kui suhu pistetakse. Seenemaailmaga nalja ei ole, nad teevad inimesega seda, mida tahavad. Rohelisega kärbseseenega on juba 7 milligrammi keskmise kehaehitusega inimesele surmav. Neid kõige hullemaid pole meie metsades ju palju, kärbsekad ja vöödikud - kogu info netis tasuta koos piltidega olemas. Seentega kehtib ikkagi kuldne reegel - kui pole kindel, jäta metsa!
Tõenäoliselt suvaline OBE (out of the body experience) 23. september 2017 08:57
Praetult on need päris söödavad, põhjustavad muidugi Hingelendu aga mitte surmavat. Nagu ka punased kärbseseened, mille inimese norm kogus praetult on vist 3,5 kg.
Kärbseseenemürgitus avaldub tõesti "hingelennuna" ja pole reeglina eluohtlik. Paraku ei tekita roheline, valge ja mitmed teised kärbseseenemürgitust vaid lihtsalt mürgituse, mis hävitab maksa. Lendamiseks on põhiliselt punane ja kollane.
Eesti metsades on mürgist seent või marja ikka väga harva leida. Isegi kõige silmahakkavamat täpilist punast kärbseseent olen sel aastal ainult korra või paar näinud. Õnnetud juhused on seega üliharuldlased.
Metsas on seeneuputus praegu, miks korjate seeni mida te ei tunne? Krabatakse kõik kokku, justkui oleks viimased seened saadaval enne lumetulekut. Kas see noorepoolne siis puhastamise ajal ei märganud, et paistab nagu pilvik, aga seenekübara all on nn krae, millest võiks järeldada, et tegu ei ole pilvikuga. Ma pole eriti seenesõber, aga korra või kaks ikka metsas käin naabrinaise Marfaga, meil on lausa korje jaotus, tema korjab põhiliselt kas neid kibedaid lepaseeni ja tatikaid ehk lambatatte, mulle jätab ülejäänud. Väga mugav seltsiline. Pimedas metsas olen minagi orki lennanud ja sapipuraviku koju toonud. Pidin tööle minema ja nii jäid seened tütre puhastada, leotada, kupatada ja loputada. Lõpetuseks, terve potitäis head koore ja võiga vaaritatud seenekastet rändas prügikasti. Mürgitust ei saanud, sest juba esimene suutäis tuli tagasi.
KOMMENTAARID (40)