Maailm

Theresa May soovib Farage'i pettumuseks Euroopa Liidult lisaaega 

Toimetas Greete Kõrvits, 22. september 2017, 18:20
Theresa May kõne FirenzesFoto: AFP / Scanpix
Suurbritannia peaminister Theresa May pidas täna Firenzes Euroopa Liidu juhtide ees kõne. Selles palus ta Brexiti-järgset lisaaega. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust 2019. aastal.

May alustas oma Brexiti-teemalist kõnet sõbralikult: „Me tahaksime olla teie tugevaimaks sõbraks ja partneriks, et Euroopa Liit ja Suurbritannia saaksid kõrvuti edukad olla.“ Kuid ta lisas, et Ühendkuningriik „ei ole ennast Euroliidus kunagi päris koduselt tundnud“. Peaminister kinnitas, et ehkki britid valisid lahkumise, ei lahku riik Euroopast kui sellisest. Oma kõnes ütles ta, et lõppemas ei ole suhe, vaid algamas on uus partnerlus.

Samal teemal

May soovib pärast 2019. aasta märtsiks planeeritud Brexitit siiski kaheks aastaks üleminekuaega, mille jooksul maksaks Suurbritannia Euroliidule veel umbes 20 miljardit eurot. Brexitiga seotud kõnelused on Brüsselis hetkel liiva jooksnud ja May lootus oli oma kõnega olukorda leevendada.

Mõned Brexiti toetajad võivad BBC hinnangul pettuda, sest sisuliselt maksab riik tohutuid summasid vaid selleks, et lappida lahkumisest tekkivat auku Euroliidu eelarves. Mõneti võib seda näha lepitusrahana, et Euroliit üldse „lubaks“ Brexiti protsessil sujuvalt edasi minna.

Suurbritannia Iseseisvuspartei juht Nigel Farage on May kõnes pettunud ning ütleb, et tõenäoliselt tahaks peaminister pärast praegu palutud kaheaastast perioodi uuesti lisaaega küsida. Farage'i hinnangul „on asi päris selge, ega ta ei tahagi üldse Euroliidust ära minna“ ja süüdistas peaministrit, et sellistel tingimustel lahkub Ühendkuningriik EL-ist vaid paberil, kuid mitte päriselt.

Brexiti kõnelustes, mis jätkuvad esmaspäeval, on lahendamata veel küsimused Euroliidu kodanike õiguste, rahaliste kokkulepete ja Põhja-Iirimaa piiri kohta. Viimane punkt võib osutuda üheks raskeimaks, sest kui Suurbritannia, mille osaks Põhja-Iirimaa on, lahkub Euroliidust, on Iirimaa ja Põhja-Iiri piir ühtlasi ka maismaapiiriks Liidu ja riigi vahel. Iiri rahvuslike jõududega saavutatud kokkulepped on üsna haprad ning võivad muutuda veelgi õrnemateks, kui kahte Iirimaad hakkavad järsku eraldama okastraat ja piirivalvurid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee