Maailm

Liidukantsler Angela Merkel peab end asendamatuks (13)

Aadu Hiietamm, 22. september 2017, 18:45
UJUV VALIMISPLAKAT: Berliinis Spree jõel parlamendihoone juures sõitval paadil oleval plakatil on Angela Merkeli ja Martin Schulzi pildid.Foto: AFP/Scanpix
Võim on sedavõrd magus, et 2005. aasta sügisest Saksamaa valitsust juhtiv kristlik demokraat Angela Merkel läheb pühapäeval toimuvatel Bundestagi valimistel neljanda järjestikuse valimisvõidu järele.

Kolm aastat tagasi olid paljud meediaväljaanded Saksamaal veendunud, et liidukantsler Angela Merkel paneb veel enne järgmisi valimisi ameti vabatahtlikult maha. Kõik nõnda arvajad aga eksisid ning mullu 20. novembril teatas Angela Merkel, et on otsustanud kandideerida taas nii kristlike demokraatide parteijuhiks kui ka 2017. aasta sügisel toimuvatel parlamendivalimistel liidukantsleriks.

Samal teemal

Vaid kolm päeva varem oli Angela Merkel USA presidendi Barack Obama lahkumist kommenteerides öelnud, et demokraatia elab muudatustest. Ameerika Ühendriikides on presidendi ametiaeg piiratud maksimaalselt kahe nelja-aastase perioodiga ehk kaheksa aastaga. Merkel on aga liidukantslerina ametis püsinud kolm nelja-aastast perioodi ning kõigi märkide järgi jätkab ta valitsuse eesotsas ka pärast pühapäevaseid valimisi.

Angela Merkeli enda sõnul sündis otsus neljandaks tähtajaks liidukantsleriks kandideerida raskelt. “Mõtlesin lõputult selle üle järele,” ütles ta.

Politoloogide arvates peitub Angela Merkeli pika teenistusaja saladus selles, et tal on õnnestunud alati oma parteisisesed konkurendid kõrvaldada ning seejärel küsida: “Kes siis veel, kui mitte mina?”

Merkel on juhtinud valitsust ligi 12 aastat

Kristlik-demokraatliku Uniooni (CDU) liider Angela Merkel on juhtinud Saksamaa valitsust alates 22. novembrist 2005. Ta on võitnud kolmed valimised järjest (2005., 2009. ja 2013. aastal). Paljud nimetavad teda juba igaveseks liidukantsleriks. Tõsi, Merkeli eelkäijatest jõudis Konrad Adenauer selles ametis olla 14 ja Helmut Kohl koguni 16 aastat.

EELDATAV VÕITJA: Kristlik demokraat Angela Merkel (63).Foto: AP/Scanpix

Euroopa Liidus on Angela Merkel 2014. aasta märtsist saati staažikaim valitsusjuht. Eelnevalt kuulus see tiitel lühikest aega Andrus Ansipile. Euroopa Liidus on praegu 28 liikmesriiki. Saksamaa on neist vaieldamatult kõige tugevam ning seetõttu on Angela Merkel ka kogu Euroopa Liidu tunnustatud liider, kelle arvamusega tuleb teistel arvestada.

Riigi teisele suurerakonnale – Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPD) – kuulus liidukantsleri ametikoht viimati aastatel 1998–2005, kui valitsust juhtis Gerhard Schröder. Ta üritas 2005. aastal ka kolmandat valimisvõitu, kuid jäi Angela Merkelile napilt alla. Kõrvale sotsiaaldemokraadid valitsusest siiski ei jäänud, sest Angela Merkel võttis nad neljaks aastaks kristlike demokraatide kõrvale nõndanimetatud suurde koalitsiooni.

2013. aasta valimistel oli SPD liidukantslerikandidaat Peer Steinbrück. SPD jäi kristlikele demokraatidele hävitavalt alla. Kuna viimaste senine kolalitsioonipartner FDP ei suutnud 5%-list valimiskünnist ületada ja jäi üldse Bundestagist (Liidupäevast) välja, siis võttis Angela Merkel SPD muude võimaluste puudumisel valitsusse ning praeguseni on Saksamaal võimul suur koalitsioon.

SPD potentsiaalne liidukantslerikandidaat Sigmar Gabriel jõudis arusaamisele, et temal Angela Merkeli vastu šansid puuduvad. Seetõttu otsustas SPD saata kastaneid tulest välja tooma uue mehe. Brüsselist Euroopa Parlamendist toodi tagasi Martin Schulz, kes viimased viis aastat oli olnud parlamendi president. Niisugusest otsusest informeeriti avalikkust 24. jaanuaril ning 19. märtsil valis SPD kongress Schulzi nii parteijuhiks kui ka liidukantslerikandidaadiks.

Martin Schulz kuulus Euroopa Parlamenti üle 22 aasta. Laiemalt tuntuks sai ta 2003. aasta juulis, mil tollane Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ütles vastuseks Schulzi kriitikale tema kohtumurede ja suurte huvide kohta Itaalia meediatööstuses: “Härra Schulz, ma tean, et Itaalias väntab praegu üks produtsent filmi natslikest koonduslaagritest. Tahaksin teid laagrijuhi ossa soovitada. Te oleksite selles rollis täiuslik.” Berlusconi niisugune repliik vallandas Euroopa Parlamendis pahameelehüüded. Itaalia peaministrile anti võimalus võtta oma sõnad tagasi, kuid Berlusconi keeldus.

2004. aastal valiti Schulz Euroopa Parlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhiks ning kaheksa aastat hiljem juba Euroopa Parlamendi presidendiks.

Martin Schulz ei ole kunagi varjanud, et ta töötas end põhjakihist tipp-poliitikuks. Ta kasvas politseiniku viielapselises perekonnas. Gümnaasiumi lõputunnistus jäi Martin Schulzil kehva edasijõudmise tõttu saamata. “Ma olin joodik ja mitte just kõige meeldivam õpilane,” ei tee ta ise minevikust saladust. Schulzi sõnul soovis ta saada noorpõlves profijalgpalluriks, kuid see ei õnnestunud.

Põhjast aitas teda välja vend. Martin Schulz läbis kolm aasta kestnud raamatukaupmehe väljaõppe ning alates 1980. aastast on ta täiskarsklane. Samuti suutis ta päevapealt maha jätta suitsetamise.

1982. aastal asutas Schulz koos õega oma raamatupoe, mille kaasomanikuks jäi ta kuni 1994. aastani ehk kuni valimiseni Euroopa Parlamenti. Veel enne seda sai temast 1987. aastal Würseleni linnapea. Sellel ametikohal oli Schulz 1998. aastani.

Martin Schulz kõneleb peale saksa keele prantsuse, inglise, hollandi, hispaania ja itaalia keelt ning arvestades pikaajalist tööd Euroopa Parlamendis on tal väga head kontaktid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Schulzi tähelend jäi lühikeseks

Saksa ajakirjandus leidis pea üksmeelselt, et Schulzi edutamisega tegid sotsiaaldemokraadid õige otsuse ning see muudab poliitika parlamendivalimiste eel oluliselt elavamaks. Täiel määral see lootus siiski ei täitunud. SPD populaarsus tegi küll esmalt paraja hüppe üles, kuid langes seejärel kiiresti tagasi madalseisu.

EELDATAV KAOTAJA: Sotsiaaldemokraat Martin Schulz (61). Foto: REUTERS/Scanpix

Asjade niisugust käiku ennustas tabavalt alates mullu detsembrist ka saksa keeles ilmuv Prantsuse satiirileht Charlie Hebdo, mis pani juba veebruaris esiküljele karikatuuri, mis kujutab Angela Merkelit, kelle üles tõstetud vasakus käes on suur verine nuga ja paremas käes tema peamise konkurendi, SPD liidukantslerikandidaadi Martin Schulzi mahalõigatud pea.

Berliini renomeeritud poliitikateadlane Oskar Niedermayer ütles neljapäeval agentuurile dpa, et säravat võitjat valimised ei anna, kuid kindlasti ühe kaotaja, kes on Martin Schulz. Tema suuremat võrdsust ja õiglust lubanud valimisloosung jättis sakslased külmaks ning nad soovivad pigem jätkata Angela Merkeli juhtimisel ilma suuremate muutusteta.  

Valimistel osaleb 42 parteid

Saksamaal 24. septembril toimuvatel Bundestagi (Liidupäeva) valimistel osaleb 42 parteid ehk kaheksa rohkem kui eelmistel valimistel neli aastat tagasi.

Eelmiste valimiste tulemusena jõudsid parlamenti vaid neli poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid (CDU/CSU) ja sotsiaaldemokraadid (SPD), vasakpoolsed (Linke) ja rohelised (Grüne).

Seekord peaks neile lisanduma kaks parteid: vabad demokraadid (FDP) ja esmakordselt protestiparteina sündinud parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Avaliku arvamuse küsitluste põhjal võtavad valimistel taas kindla võidu kristlikud demokraadid, kellele järgnevad sotsiaaldemokraadid. Lahtine on kolmas koht, mida ihaldavad neli poliitilist jõudu. Neist parimaks hinnatakse avaliku arvamuse küsitluste põhjal AfD šansse.

igal valijal on kaks häält

Saksamaa 61,5 miljonist valijast on igaühel kaks häält. Neist esimene tuleb anda konkreetselt ühe kandidaadi poolt. Riik on jagatud 299 valimisringkonnaks ja igas neist võidab enim hääli kogunud kandidaat.

Oma teise hääle annab valija ühele, talle kõige enam meeldivale parteile. Just nende teiste häälte osas kehtib parteidele parlamenti pääsemiseks 5% ületamise nõue. Kõik need parteid, kes suudavad 5% künnise ületada, saavad proportsionaalselt kogutud häälte arvule esinduse Bundestagi.

Konkreetsed saadikud tulevad sel puhul parteide koostatud nimekirjadest. Seetõttu võitlevad väiksemad parteid eelkõige just teiste häälte eest, sest esimesed häälte põhjal jaotatavad otsemandaadid korjavad eelkõige suurparteid.

Kogu mängu muudab segasemaks klausel, mille põhjal esimeste häälte põhjal jaotatavast 299 otsemandaadist vähemalt kolm mandaati võitnud partei jaoks kaotab 5% künnis kehtivuse.

Idee järgi on Bundestagis 299 + 299 ehk 598 saadikut. Tulenevalt valimissüsteemist tulevad käiku veel lisamandaadid. Seetõttu oli pärast eelmisi valimisi Bundestagis 630 saadikut.

13 KOMMENTAARI

A
! 24. september 2017, 09:39
Asndatuid lente on olnud ennemgi. Vähemasti nende endi arvates. Stalin, Hitler, Mao Zedong, perekond KIM-id, Po Poth, Franco, Brežnev ja veel mõned,
m
23. september 2017, 19:55
Merkel on sama mis Putin Venemaale.Kui võim on korra pähe löönud,siis hoitakse sellest küünte ja hammastega kinni.
Välimuse järgi öeldes sobiks talle lüpsja roll rohkem mõnes Saksamaa suurfarmis kui kantsleri koht.
Loe kõiki (13)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee