(Martin Ahven)

Kui ülikoolilinn Tartu ja paljud maailmalinnad tähistavad rahvusvahelist autovaba päeva täna, nagu ette nähtud, siis Tallinn elab juba 2009. aastast oma reeglite järgi: auto jäägu koju hoopis pühapäeval.

Millest selline otsus, sellele pole vastust vaja kaugelt otsida: kujutlegem ette närvikulu, mis kaasneks, kui Viru väljaku ja Georg Otsa/Suur-Karja tänava vaheline Pärnu maantee lõik oleks hommikust õhtuni suletud just täna, kui väiksed kaasreisijad peavad jõudma kooli-lasteaeda, autojuht ise on aga tööle hilinemas. Liikluse sulgemine puhkepäeval ei pruugi olla meeldiv, nagu mäletame sügisese jooksumaratoniga kaasnenud suurest pahameelest, ent pälvib arvatavasti tunduvalt rohkem mõistmist kui liiklejate stressitaluvuse proovilepanek niigi närvilisel argipäeval. Südamerahu jääb alles ka linnavalitsuse ametnikele ja riigikogu liikmetelegi, kes autoga tööle sõites ei pea välja mõtlema vabandusi ajakirjanikele, miks autovaba päeva isikliku eeskujuga ei toetata. Pealegi pole Tallinn ainus sobitegija – näiteks jätsid Brüsseli elanikud auto koju juba eelmisel pühapäeval.

Kuid niimoodi toimides ei lollita Tallinn mitte algatuse loojaid, vaid eelkõige ikka iseennast. Miks kulutada linna raha üritustele, mille propageeritavatesse eesmärkidesse ei näi uskuvat isegi korraldajalinn? Miks autode hulk pealinna teedel näitab seejuures kasvutrendi, selle selgitamiseks ei pea olema linnaplaneerija ega liiklusspetsialist. Piisab autost välja astumisest (ja vaevalt selleks autovaba päeva tarvis on), et kogeda linnaruumi näiteks jalakäija või jalgratturina. Seina äärde, maa alla, liiga kitsastele ohutussaartele ja pargitud autode vahele laveerima pannakse just neid ja nii pole imestada, et paljud tallinlased auto ja ühistranspordi kõrval muid liiklemisviise ei tunnistagi. Piirangu paneb ka vahemaa – kui sobiv lasteaiakoht või huviring asub linna teises otsas, ei jäta see inimesele valikut. Alustada tulekski sellest, et igal inimesel oleks mugav elada ja liigelda just oma kodu lähedal. Ja millal veel sellest rääkida kui mitte valimisaastal?

Jaga artiklit

10 kommentaari

S
siin  /   15:19, 22. sept 2017
peab igaüks ise võimaluste piires initsiatiivi näitama ja väga õige otsus, et tööpäeval ei hakatud vägisi teid sulgema.
M
Ma ei ole  /   12:10, 22. sept 2017
mingi sabaga täht, et iga kampaania pärast arust ära lähen.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis