Eesti uudised

Täiendatud!

VIDEO | „TEIL ON 7 MILJONIT EUROT VÕLGU, KAS TE EI KARDA?!“ tuletas särava esinemise teinud näitleja Jaak Prints demokraatia ohtude arutelul riigikogule meelde (85)

Denes Kattago, 21. september 2017, 13:45
Jaak PrintsFoto: Kuvatõmmis
Riigikogu suures saalis toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed“ arutelu. Sõna võtsid eurosaadik Marju Lauristin, näitleja Jaak Prints ja teoloog-õpetaja Toomas Jürgenstein. Rahvasaadikutele meeldis Printsi hirmude-kõne, kuid häiris küsimuste esitamise võimaluse puudumine. Mõned saadikud lahkusid selle peale saalist. Igor Gräzin süüdistas esinejaid ürituse sotside ideoloogia kihutuskoosolekuks muutmises ning riigikogu aja raiskamises EKRE-le „ärategemiseks“. 

Vaata videot ja loe blogi!

Euroopa Parlamendi liige, professor Marju Lauristin esines ettekandega „Liberaalse demokraatia tähtsus Eesti iseolemises“. Näitleja Jaak Prints kõneles teemal „Me ei pea kartma“. Õpetaja ja teoloog, sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni liige Toomas Jürgenstein esines ettekandega „Rahvusluse rikkusest“.

Pärast professor Lauristini ja saadik Jürgensteini ettekandeid oli riigikogu liikmetel võimalus esitada küsimusi, seejärel avati läbirääkimised, kus sõnavõttudega esinevad riigikogu liikmed, parlamendi komisjonide ja fraktsioonide esindajad. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Nutt, Andres Herkel, Hanno Pevkur, Martin Helme, Barbi Pilvre, Peeter Ernits, Mart Helme, Jüri Adams, Oudekki Loone, Jaak Madison, Külliki Kübarsepp, Igor Gräzin, Jaanus Marrandi ja Henn Põlluaas, kes kõik tõid esile demokraatiaga seotud erinevad aspektid ja seisukohad.

Marju LauristinFoto: Kuvatõmmis

Lauristin alustas oma sõnavõttu rahvuslaste-euroskeptikute sarjamisega

„Mulle meenutab meie parempoolsete retoorika tihti Viktor Kingissepa sõnavõtte. Eesti rahva hulgas on inimesi, kel on vihameelne hoiak ja ma ei viita riigikogu nurgas olevatele. Ilma selleta demokraatia ei toimi,“ ütles esimene esineja Marju Lauristin. Ta asus kohe sarjama Euroopa rahvuslasi-euroskeptikuid Marine Le Peni ja Nigel Farage’i rääkis nende Putini-meelsusest ning tõi paralleele EKREga, mis viimaseid tõsiselt pahandas.

“Meil on tekkinud tendents, kus kasutatakse ära inimeste igasugust pettumust, olmelist meeleheidet ja teatud sotsiaalset viha, mis tekib ju ikka siis, kui ühiskonnas on ebavõrdsus suur,” rääkis Lauristin, tunnistades, et Eesti ebavõrdsus on üks Euroopa suuremaid.

Lauristin kutsus demokraatlikke ja liberaalseid väärtusi kõigiti kaitsma ja hoidma. “Need on väärtused, mille pärast me võime olla kindlad, et kuigi meie palgad on madalamad kui Soomes, siis suur osa meie noortest ei lähe ei Soome, ei Rootsi, ei Saksamaale ega Ameerikasse. Nad on siin, sest meie ühiskond annab neile võimaluse vabalt hingates ennast teostada,” lausus Lauristin.

Meil on põhjust hoida kokku, hinnata seda konsensust, mis meil on, ja püsida ka terve talupojamõistuse tasemel, lisas ta.

“Selline pinnas tekitab aluse emotsionaalseks reaktsiooniks ja vihaks ning kui seda hakatakse ära kasutama poliitilise kasu lõikamiseks, siis on see poliitiliselt vastutustundetu. Liberaalsed demokraatlikud väärtused on selles mõttes tõesti ohus, kui neid hakkab ründama pimedate emotsioonide laine, mida võib valla päästa kergesti, aga ohjas hoida on tegelikult raske,” tõdes Lauristin, kelle sõnul on teatud poliitilised jõud suutnud tekitada paljudes inimestes emotsionaalse paanika, et Eestis on kõik hukas, et midagi hirmsat on juhtunud ja et kuskil müüakse midagi maha.

"Mina ei ole nõus sellega, et konservatiivsust liigitatakse vihakõneks või rahvuslust tembeldatakse mingisuguseks natsismiks. Selliste siltide kleepimine ongi demokraatia ründamine ja demokraatia õõnestamine ja sellega tegelevad tänapäeval Eestis üheselt sotsid," vaidles Martin Helme Lauristinile vastu.

Eriti teravate kriitiliste sõnavõttudega silma paistnud Igor Gräzin nimetas Lauristini esinemist SDE parteikoosolekuks riigikogu töö ajal. "EKRE on samasugune vähemus nagu seksuaalvähemused. On väga inetu rääkida, et ühed on halvemad kui teised. Ei tohi tulla oma ideoloogiat ajama parlamendi töö ajal." Lauristin kinnitas, et see on parlamendi töö osa ja seda peaks rohkem tegema.

Gräzin tuletas meelde, et demokraatia lõpp algab sildistamisest: "Ütled fašist-natsist ja lülitad aju välja. Kui palju inimesi, kes tervitasid EKRE tulekut riigikokku? Neid oli vähe. Sotsid nägid neis kohe oma verivaenlasi. Kas mäletate Vao põlengu lugu? Kui toonane sotsist president Ilves andis käsu kõigil kollektiivselt häbeneda ja otsida valget noort meest, soovitavalt EKRE sidemetega. Ja kui teda ei leitud, siis oli juhtunust kõigil ükskõik."

Näitleja Prints tunnistas, et on hakanud kartma

„Terve Eesti kardab. Kardetakse, et keegi parem võtab su töö ära. See saal [riigikogu] on pankadele võlgu 7 miljonit eurot. Mis saab siis kui teie kaotate oma töö? Kas te ei tunne vahel seda hirmu? Mina olen näitleja, juhin firmade peoõhtuid ja pärast loen nende konkurentide reklaame. Olen veidi raha kõrvale pannud, et osta endale kunagi majake, mida koduks nimetada. Aga riik on meie kodu,“ oli näitleja Jaak Printsi sõnavõtu säravaim mõte.

„Keda kardad, Eesti? Kas sa kardad Venemaad? Kas sa kardad Euroopat? Kas sa kardad pagulasi? Kas sa kardad neid, kes pagulasi kardavad? Kas sa kardad liiga suurt meteoriiti, mis ühel päeval tühjusesse ilmub ja ilma ühegi loogilise seletuseta just meie poole suuna võtab? Kardad sa, et me rahvusena kaome? Kardad sa, et rahvusluse sildi alla poevad ka need, kes pöörduvad teiste rahvuste vastu? Kardad sa, Eesti, et meid on liiga vähe − seda oled sa ju alati kartnud. Kardad sa meie keele hääbumist? Kardad sa meie ajaloo, kultuuri, tuleviku, lootuste, unistuste purunemist? Või kardad sa, Eesti, et pööraste muutuste trummel, mis keerleb üha hüpnootilisemal moel, raputab paigast me vähesegi kindlustunde? Kardad sa vaesust? Kardad sa viha? Kardad sa ebavõrdsust? Sest mina kardan seda kõike,“ esitas Prints hunniku küsimusi parlamendi kõnetoolist.

Ta pöördus riigikogu poole: „Palun ärge tehke nii. Inimeste õigustatud hirmude konverteerimine häälteks ei ole lahendus, vaid see on küüniline poliittehnoloogia ehk teisisõnu − argus. Kuid te teate seda ju isegi. Te teate, muidu poleks te siia võlgu täis ruumi saanud.“

„Ma usun, et paljud teist tegelevad probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega. Soovin teile selleks palju jõudu. Aga ärge unustage siis meid, kes me kardame. Ärge unustage meile selgitamast. Ärge unustage meiega rääkimast,“ soovitas Jaak Prints. „Mõistke meie hirme, aga ärge tekitage neid. Sest me oleme nendes hirmudes koos. Nagu me oleme ka kõiges muus ja alati – koos.“

Toomas JürgensteinFoto: Kuvatõmmis

Jürgenstein: tehkem vahet suuremeelsel ja valgustatud rahvuslusel ning selle karikatuuril

„Intellektuaalselt alahinnatud rahvuslus võib kujuneda organisatsiooniks, kus ratsionaalsed argumendid kaotavad jõu ning loeb vaid pühendumus. Niisugusele maailmavaatele saab ainult kaasa tunda. Dünaamilisust ja muutuvust eeldav vaade rahvuslusele nõuab avatust ja dialoogi,“ kinnitas ta. 

„Küllap on aeg hakata vahet tegema mitmekesisel, suuremeelsel ja valgustatud  rahvuslusel ning selle intellektuaalselt ja emotsionaalselt kärbitud, huumorist vabastatud karikatuuril,“ sõnas Toomas Jürgenstein.

Martin Helme: sotsid reetsid täna oma ihaluse totalitaarse ühiskonna järele

„Küsimuste esitamise keeld on meie jaoks esiteks märk sellest, et Prints kannab näitlejana riigikogus ette kellegi teise teksti. Teadmata autori või autorite tekstide esitamine parlamendi ees ei peaks kuuluma hea parlamentaarsete praktika juurde,“ ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Teisalt reedab küsimuste esitamise keeld ka seda, millist ühiskonda sotsid ihalevad - lõpetada dialoog ja pidada rahvale monoloogi. Monoloogis ei ole midagi demokraatlikku, vastupidi, monoloogi peetakse totalitaarsetes ühiskonnas.“

Helme sõnul ei ole nende fraktsioon nõus, et riigikogus lubatakse pidada monolooge. "Seepärast lahkus meie fraktsioon Printsi ettekande ajaks saalist. Sotsid pidagu oma monoloogi üksi," ütles Helme.

Martin HelmeFoto: Kuvatõmmis
13:45
Denes Kattago

Istung lõppes kell 13.43.

13:43
Denes Kattago

Igor Gräzin ütleb, et demokraatia lõpp algab sildistamisest: "Ütled fašist-natsist ja lülitad aju välja. Kui palju inimesi, kes tervitasid EKRE tulekut riigikokku? Neid oli vähe. Sotsid nägid neis kohe oma verivaenlasi. Kas mäletate Vao põlengu lugu? Kui toonane sotsist president Ilves andis käsu kõigil kollektiivselt häbeneda ja otsida valget noort meest, soovitavalt EKRE sidemetega. Ja kui teda ei leitud, siis oli juhtunust kõigil ükskõik.

13:28
Denes Kattago

KÜSIMUSTE VOOR: Märt Sults nimetab seda arutelu liberalismi lobiks, mis ajab Lauristini naerma.

13:07
Denes Kattago

"Erakondi ei tohi getostada, nagu seda on tehtud Keskerakonna ja Savisaare puhul ning täna tehti EKRE puhul. See pole demokraatia. See on enamusevalitsus, kuid peab jääma reeglite piiresseb" ütleb Loone ja lisab, et teda kurvastab, et meedias puudub diskussioon, kuna kahel suuremal päevalehel on sarnased arvamused. "On kesktee ja pole arutelu. Need üksikud teise arvamusega sõnumitoojad, kas tapetakse või kuulutatakse veidrikeks. Veel hullemk, mis võib juhtuda - neid lihtsalt välditakse."

13:01
Denes Kattago

"Liberaalne demokraatia on sisutühi termin," ütleb Oudekki Loone ja asub arutama päevateemal - Eesti demokraatia üle. Ta pahandab, et eelhääletada saab enne kui valimiskampaania läbi on. See on ebademokraatlik, sest hääletada võivad inimese asemel tema sugulased-sõbrad-tuttavad. "Paljud fraktsioonid on algatanud eelnõusid, millest valimiste ajal ei räägitud. See on ebademokraatlik. Kui algatus tuleb ametnikelt, mitte poliitikutelt, siis see on saam demokraatiast eemale. Selle peaksid kinnitama valijad."

12:26
Denes Kattago

Martin Helme süüdistab sotse kahepalgelisuses, patroniseerimises ja hüsteeria ülekütmises tõejärgsel ajastul. "Ma pole nõus, et rahvuslust tembeldatakse natsismiks ja konservatismi peetakse halvaks. See ongi demokraatia lõhestamine, millega just tegelevad sotsid."

12:16
Denes Kattago

Pevkur leiab, et "kuumal paaril" sotsid-EKRE pole õigust vastanduda teravalt, teineteise arvamusi tuleb austada. "Kellegil pole õigust erinevuste pärast üksteist hukka mõista. Kõigil on õigus oma arvamusele. Ühiskond õpetab inimesi vihkama, kui saab seda teha, siis saab ka armastada. Armastus pole haigus, isegi kui see on kahe sama soost inimese vahel. Proovime panna enda nende kingadesse ja tunda, mida nad tunda võiksid. Me ei taha oma riigis hirmu ja meeleheidet, tahame kindlust ja väärikust."

12:11
Denes Kattago

Hanno Pevkur kiidab Jaak Printsi ettekannet, kuid kurdab, et talle ei saanud küsimusi esitada. "Demokraatiast rääkides ei saa seda piirata. Kõigil oleks hea meel olnud kuulata tema suurepärasele kõnele esitatud küsimuste vastuseid. President Meri ütles, et rahu, stabiilsus ja inimõigused on liialt suured väärtused, et nendega tegeleda vaid jõukalkunite vaheajal."

12:01
Denes Kattago

"Sallivus ei ole sallivus, kui see muutub valivaks. Demokraatia ja kodanikuühiskond on tervik. Riigikogu on ühiskonda kõige laiemalt esindav foorum, see on üle kodanike ühendustest. Parlamentarismi ei saa asendada presidendi otsevalimise, rahvaalgatustega," tuletab Mart Nutt meelde.

11:57
Denes Kattago

Viimane ettekanne on lõppenud ning alanud on sõnavõtud. Kirja on end pannud Mart Nutt, Andres Herkel, Martin ja Mart Helme, Peeter Ernits, Jürgen Ligi ning teised tuntud oraatorid. 

11:54
Denes Kattago

Igor Gräzin tuletab taas meelde, et 3 nädalat enne KOV valimisi on inetu tuua riigikogu saali ette ühe erakonna [SDE] ideoloogia arutelu. "Kas te ei leia, et see on inetu?!" Jürgensteini arvates pole tema ja eelkõnelejad idieoloogiaid nagu fašism, natsism jt välja toonud ning see küsimus pole kohane. 

11:49
Denes Kattago

Jürgenstein leiab küsimustele vastates, et kirglikkus pole äärmuslus. Kui kaitstakse oma väärtusi. Mitmeid saadikuid pahandab, et väärtusi lahterdatakse ja oma väärtusi peetakse teistest paremaks.

11:37
Denes Kattago

"Kui inimesed alustavad vestlust ja nad ei tea millega see lõppeb, siis on tegu dialoogiga. Kui nad on enne selle algust juba kindlad, et midagi ei muutu, siis see on kaks monoloogi. Paljudes asjades tuleb muuta oma seisukohti ja muuta maailma paremaks. Avatus aitab rahvuslust. Selline inimene tunneb rõõmu teistsugustega vestlusest. Näiteks kosmopoliidiga," ütleb Jürgenstein ning viitab tünnis elavanud Kreeka filosoofile, kes ei tahtnud teha vahet kreekapärasel ja mujalt saabunul. 

11:34
Denes Kattago

Maailma tajumine heade-halbade lahinguväljana ja kesktee vältimine pole Jürgensteini arvates õige. "Võrduse, rahvusluse, vabaduse ideede aruteludele siin olen näinud, et neile on raske keskteed leida. Vasakpoolsete ideede äärmuslus paneb südame kriipima. Pedagoogina ütlen, et selle puhul aitabad teadmised nende liikumiste allikatest. Äärmuste vastu tuleb ühendada jõud." 

11:29
Denes Kattago

Ta tsiteerib Mihkel Mutti, kes toob sisse "valgustatud rahvuslase" mõtte. Seejärel räägib USAs tekkinud Edmund Burke'ist ajendatuna fundamentalismi mõttest: "Evolutsiooni eitamine, piibli tsiteerimine, keeruliste probleemide lihtsustamine, kesktee vältimine, patriarhaalsuse idealiseerimine, dialoogi vältimine. See on väljunud religioonist, neid on vähe, kuid nad on häälekad."

11:27
Denes Kattago

Jürgenstein ütleb, et väärtuslikke ja kalleid asju tuleb kasutada, arendada ja vajadusel muuta. "Rahvuslane olla on tõsine maailmavaateline otsus. Kuid tundub, et see inimene peab enda täpsustavate sõnadega kaitsma." 

11:24
Denes Kattago

Alustab õpetaja ja teoloog Toomas Jürgenstein ettekandega „Rahvusluse rikkusest“.

11:23
Denes Kattago

Prints soovib lõpetuseks riigikogulastele tegeleda rohkem probleemide lahendamise, mitte õhutamisega. "Ärge unustage meid ja meie hirme. Mõistke neid ja ärge õhutage neid. Sest me oleme neis koos."

11:22
Denes Kattago

"Terve Eesti kardab. Kardetakse, et keegi parem võtab su töö ära. See saal [riigikogu] on pankadele võlgu 7 miljonit eurot. Mis saab siis kui teie kaotate oma töö? Mina olen näitleja, juhin firmade peoõhtuid ja pärast loen nende konkurentide reklaame. Olen veidi raha kõrvale pannud, et osta endale kunagi majake, mida koduks nimetada. Aga riik on meie kodu."

11:19
Denes Kattago

Prints räägib ka hirmust pagulaste ja homoseksuaalide vastu. "See pole hobi nagu tikutopside kogumine." Suur on ka hirm keele ja kultuuri kadumise osas. "Mitte ükski hirm ei ole õigustatud. Meie keel ja kultuur pole ohus. Aga ma saan nendest hirmudest aru. Eestisse on tulnud kahe trepikojaga kolmekorruselise maja jagu inimesi. Üks ühistu koosolek ei suuda meid hävitada."

11:16
Denes Kattago

Prints räägib palju USA abišerifist, kes palus inimestel mitte tulistada lähenevat orkaani. "Meie ettekujutus maailmast põhineb kuulujuttudel. Me usume liialt palju teisi. Mida teha kui nad teadlikult valetavad?" 

11:12
Denes Kattago

Näitleja Jaak Prints hakkas kõnelema teemal „Me ei pea kartma“. Ta tunnistas algatuseks, et kartis esinema tulla ja sellele järgnevaid asju. "Mulle tundub, et terve Eesti kardab. Keda sa kardad: Venemaad, pagulasi, neid kes kardavad pagulasi, kas kardad, et meid on liiga vähe või meie keele hääbumist?" on Printsi ettekande algus lennuline.

11:06
Denes Kattago

Igor Gräzin nimetab Lauristini esinemist SDE parteikoosolekuks riigikogu töö ajal. "EKRE on samasugune vähemus nagu seksuaalvähemused. On väga inetu rääkida, et ühed on halvemad kui teised. Ei tohi tulla oma ideoloogiat ajama parlamendi töö ajal."
Lauristin kinnitab, et see on parlamendi töö osa ja seda peaks rohkem tegema. 

11:04
Denes Kattago

"Eesti rahva hulgas on inimesi, kel on vihameelne hoiak ja ma ei viita riigikogu nurgas olevatele. Ilma selleta demokraatia ei toimi. Kasutades meedia- ja propagandavahendeid, et vallutada nendega avalikku ruumi. See ähmastab inimeste teadvust. Suhtlusvõrgustikega adresseeriti Trumpi ja Brexiti ajal inimesi ohtudega, tekitati mull. Seda kasutas enne reklaam, nüüd poliitikud," ütleb Lauristin.

10:57
Denes Kattago

Reformierakondlane Arto Aas tunnistab, et riigikogus on liialt vali vihakõne ja seda õigustatakse. "Liberalism pole mingi Reformierakonna vandenõu. Kas Euroopas on kiired muutused inimeste hoiakutes?" küsib ta. 
Lauristini vastus on, et nad ei näita end klassikalises valguses. "Noored ei soovi väga kaasa tulla valimistesse. Nad jäävad tõsisest poliitikast kaugele, see ei ole mäng."

10:49
Denes Kattago

Erakondade rahastmise osas ütleb Lauristin, et meie ühiskond on veel liiga vaene, et neid rahastada liikmemaksudest. "Üleskutse vaid erasponsorite kasutamiseks on üleskutse korruptsioonile. Seda teemat tuleb tõsisemalt arutada."

10:46
Denes Kattago

Mart Helme nimetab Lauristini eesti meedia desinformatsiooni ämmaemandaks. "Miks vaja epiteeti liberaalne demokraatia, aga mitte lihtsalt demokraatia?" Lauristini sõnul on nurgakiviks isikuvabadus, millele põhineb demokraatia. Rahvuskonservatiividel olla kollektiivne, mitte isiklik valik. "Eesti eripära on püsimine pikka aega konsenuses, mis on olnud eduks ja meile tähtis."

10:44
Denes Kattago

Peeter Ernitsale teeb muret SDE vähene populaarsus, mille peale Lauristin soovitab lugeda värskemaid lehti.

10:43
Denes Kattago

Martin Helmet pahandab Lauristini tõe järgne retoorika ja demokraativastasteks tembeldamine. "Kas konservatiivne maailmavaade on ikka võimalik Europarlamendis?" Lauristin vastab, et seal jagunetakse 3-4 gruppi ning sinna valitakse liikmeid. "Kes külvab tuult, see lõikab tormi," on vastus.

10:41
Denes Kattago

Helmut Hallemaa Keskerakonnast tunneb huvi, kuidas suhtuda katalaanide iseseisvuspüüdlustesse. Lauristin arvab, et kahetsusväärne, et nad ei tee seda rahumeelselt. "Me pooldame õigust iseseisvusele, kuid põhiseaduse raames. Emotsioonid tuleb vaka all hoida." Katalaanid käisid Laulva revolutsiooni ajal siin ja siis soovitasid jääda Liidu rüppe.

10:38
Denes Kattago

KÜSIMUSTE VOOR: Märt Sults nimetab seda arutelu liberalismi lobiks, mis ajab Lauristini naerma.

10:36
Denes Kattago

"Meil pole põhjust paanikaks, on põhjust hoida kokku. Ei tohi lasta kajamullil tekitada meile ebastabiilsust," ütleb Lauristin lõpetuseks.

10:33
Denes Kattago

Lauristin tunnistab, et teda on telefonitsi ähvardatud tappa, süüdistatuna reetmises. Ta rõhub rohkemale mõistmisele ja sallivusele. Toob näitena oma Tallinna ööbimiskoha lähedal asuva LGBT keskuse purukspekstud sildile. "Eestis on tendents sotsiaalseks vihaks, meil on suurim ebavõrdsus Euroopas. See pinnas tekitab alust emotsionaalseks rekatsiooniks ning seda kasutatakse poliitikas ära. Liberaalsed väärtused on seetõttu ohus. Euroopa ajalugu teab kui raske on seda ohjes hoida. Euroopa on näinud seda Saksamaa näitel."

10:28
Denes Kattago

Lauristinil on kummaline vaadata, kuidas poliitika vasak ja parem äär lähevad omavahel sassi. "Mulle meenutab meie parempoolsete retoorika tihti Viktor Kingissepa sõnavõtte." 

10:26
Denes Kattago

Esimene ettekandja eurosaadik Marju Lauristin asub kohe oma ettekande „Liberaalse demokraatia tähtsus Eesti iseolemises“ alguses sarjama Euroopa rahvuslasi-euroskeptikuid Marine Le Peni ja Nigel Farage’i. Ta toob paralleele EKREga, kes ilmselt kuuluks Europarlamendis nendega samasse fraktsiooni.

10:22
Denes Kattago

IRLi juht Helir-Valdor Seeder palub muuta kodukorda, et oleks tõeline arutelu ja saaks seda teha kõigile. Martin Helme ütleb, et see peegeldabki tegelikku Eesti demokraatiat, et SDE esitatud arutelul saab vaid nii käituda.

10:22
Denes Kattago

EVE saadik Artur Talvik pahandas, et tema kui suur näitleja Jaak Printsi fänn pahandas, et talle ei saa küsimusi esitada. Eesistuja Enn Eesmaa selgitas, et kolme esineja puhul saab esitada küsimusi vaid kahele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee