Kella seitsme paiku õhtul helistasid mägironijad Lauternbrunneni alpipäästele ja teatasid, et nad ei saa tuisu pärast mäest alla tulla. Torm takistas ka päästekopteri lendu ja mehed pidid öö veetma 4158 meetri kõrgusel merepinnast. Temperatuur langes -15 Celsiuse kraadini, kuid tajutavat tuulekülma võis tormi pärast olla kohati kuni -30 kraadi.
Päästjate ülemus Urs Schäfer kinnitas ajalehele Blick, et kuna mõlemad mägironijad olid hea tervise juures, ei hakatud päästemeeskonna väljasaatmisega riskima.
Järgmisel hommikul asusid päästjad kolonnis mäetippu teele, kuid õnneks taandusid pilved korraks ning päästekopter sai alpinistid alla tuua. Mehed olid endale hüpeldes sooja teinud ning korralik alpivarustus päästis nad külmakahjustuste ning alajahtumise käest. Lumekoobast nad endale kaevata ei saanud, sest tugev tuul oli suure osa lumest mäelt minema puhunud.
Schäferi sõnul oli see õnnelik juhtum. Päästja kinnitas, et tormihoiatus oli antud juba enne seda, kui eestlased tippu tõusma hakkasid. Mehe väitel on kahjuks üsna tavaline, et alpinistid ilmateatest ei hooli ning hakkavad hoiatustest hoolimata tipu poole liikuma.
Aga tormihoiatust eirates mäkke ronimine on igaühe enese l o l l u s. Ja igaüks peab ise omaenese keedetud supii ära helpima. Sellised peaksid ise oma päästekulud, antud juhul päästekopteri väljalennu omast taskust kinni maksma.