Eesti uudised

Kõik suuremad ülikoolid kasutavad uut plagiaadituvastusprogrammi

Loomevargad, värisege! Ülikoolid püüavad valemängijaid uue tööriistaga (10)

Asso Ladva, 21. september 2017, 08:23
ÕPETAB KIRJUTAMA: Djuddah Leijen juhatab Tartu ülikooli akadeemilise väljendusoskuse keskust, mis arendab üliõpilase väljendusoskust. Muu hulgas õpetab Leijen, kuidas hoiduda plagieerimisest.Foto: Aldo Luud
„Rootsi päritolu plagiaadituvastusprogramm Urkund on suur süsteem, mis on ühendatud palju enamate andmebaasidega kui Eestis kasutatud programm Kratt, ehkki tööpõhimõte on neil sama,“ iseloomustab Tartu ülikooli õppejõud Djuddah Leijen lühidalt kevadel Tartu ülikoolis ja nüüd kõigis suuremates ülikoolides kasutusele võetud pettusi avastavat tarkvara.

Tartu ülikool (TÜ) võttis Urkundi kasutusele eelmise aasta alguses. Enam-vähem samal ajal hakkasid ka teised Eesti kõrgkoolid TÜ initsiatiivil arutama võimalust kasutada sama tarkvara. Suvel asutati Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juurde koolidevaheline konsortsium, mis sõlmis lepingu Urkundi kasutamiseks.

Samal teemal

„Konsortsiumiga on liitunud 15 haridusasutust,“ ütleb HITSA Hariduse Infosüsteemide Arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. „Urkundi litsentsitasu sõltub haridusasutuses õppijate arvust, kasutuskordade arv ei ole piiratud. Praegu on konsortsiumileping sõlmitud kolmeks aastaks, kuid liituda saab ja sealt välja astuda iga aasta. Järgmise perioodi tasu arvutatakse eelneva perioodi õppijate arvu põhjal. Litsentsitasu ühe õppija kohta on 0,81 eurot aastas.“ Näiteks Tartu ülikool käib Urkundi kasutamise eest aastas välja 8000 eurot, ütleb TÜ pressiesindaja Viivika Eljand-Kärp.

Kratt ja Urkund kõrvuti

Kahro sõnul ei jäeta Eesti õppeasutustele tasuta kasutada olevat Kratti hooletusse, vaid see areneb haridusministeeriumi toel edasi: „Järgmisel aastal on plaanis Kratiga liidestada ka Eesti suurem e-õppe keskkond Moodle ja õppeinfosüsteemid Stuudium, eKool ning HITSA loodav uus haridustasemete ülene õppeinfosüsteem.“

Kratt on Tartu ülikoolis ja mujal endiselt kasutusel, juhendajate sõnul annab mõnikord parema tulemuse Kratt, mõnikord Urkund. Leijeni sõnul kontrollib mõni juhendaja oma õpilaste töid peale Urkundi ja Krati ka Google’iga ja selline mitmekordne kontrollimine tuleb ainult kasuks. 

Leijen lisab, et plagiaadituvastusprogrammi kasutamine ei ole kindlasti mõeldud kellegi vahele võtmiseks ja karistamiseks: „Selle abil saavad õppejõud ja juhendajad tudengeid õpetada, kuidas korralikult tsiteerida ja vältida tahtmatut kopeerimist.“

Kas plagiaadid kaovad?

Leijen tõdeb, et plagieerimine on alati eksisteerinud. Moodne tööriist internet toob lihtsalt kätte arutu hulga tekste ja ajahädas tudengi jaoks on see risk eksida ning suur kiusatus minna pettuse teele. „Isegi Ameerika Ühendriikides, kus juba aastaid on võideldud plagiaadi vastu ja ammu kasutatakse kontrollprogramme, leidub ikka neid, kes plagieerivad,“ ütleb Leijen. „Inimlikult on see mõistetav – aega on vähe, tugev ühiskondlik ja majanduslik surve õpingud kindlasti edukalt lõpetada. Kõik ei ole sündinud kirjutajateks, kirjutamist tuleb õppida. Teaduslik tekst on omaette žanr ja gümnaasiumis ühe uurimustöö koostamine ei anna veel ülikooli tasemel kirjutamiseks vajalikke oskusi,“ räägib Leijen oma kogemustest üliõpilastega.

Mis on Urkund ja Kratt?

Urkundi arendab Rootsi ettevõte Prio Infocenter AB. Programmi nimeks valiti vana germaani sõna, mis tähendab algset dokumenti või muutmata originaali. Ka tänapäevases saksa keeles tähendab Urkunde ürikut või dokumenti. Urkund on kasutusel kõikides Põhjamaades, Saksamaal ja paljudes Kesk-Euroopa riikides. Ameerika analoogide ees on tema eelis taskukohasem hind.

Kratt on tegelikult akronüüm – Kraaditööde Autorsuse Tuvastamise Tarkvara. Kratti arendab osaühing Ideelabor, selle kasutamist koordineerib HITSA ja rahastab riik. Krati kasutamine on Eesti haridusasutustele tasuta.

Kõmulised spikerdamised

Eesti maaülikool jättis 2013. aastal filosoofiadoktori kraadist ilma teadlase Andres Menindi, kes kaitses oma doktoritööd vaid paar kuud varem. Ülikooli otsuse kohtusse kaevanud Menind ei saanud kraadi tagasi, sest kõik kolm kohtuastet jätsid õiguse maaülikoolile. Otsus tunnistada plagiaadiks doktoritöö „Biomassi eeltöötluse ja kütusteks väärindamise iseärasused“ sündis tehnikateaduste doktoritööde komisjonis pärast ekspertiisi, kus kontrolliti teksti kolme plagiaadituvastusprogrammiga. Komisjoni otsus pärast ekspertiisi oli, et töös on kasutatud teiste autorite tööde lõike neile korrektselt viitamata, sellega rikuti ülikoolis kehtivat korda, autoriõiguse seadust ja teadlaste eetikakoodeksit.

2015. aastal kirjutati Venemaa internetiportaalis Dissernet, mis on spetsialiseerunud akadeemilise petturluse avastamisele, et Valeri Korbi 2002. aastal Leningradi riiklikus ülikoolis kaitstud teadustöö oli suures osas maha viksitud. Korb ütles ajakirjandusele öelda, et tema ei ole plagieerimisega tegelenud ja muu kui juhusega ta tekstide kattuvust seletada ei oska.

Minevikus tuhnimist nagu spordis ei tule

Paratamatult tuleb pähe paralleel spordiga, kus isegi kümne aasta taguseid tulemusi taas ja taas korrigeeritakse, sest dopingukütid kontrollivad vanu proove järjest paremate vahenditega. Tartu ülikooli õppejõud Djuddah Leijeni arvates ei annaks teadustööde ülekontrollimine mitte midagi. „Teaduslikus plaanis oleks see väga huvitav – lasta Urkundil analüüsida kümme aastat tagasi tehtud töid. Aga hakata kõike uuesti kontrollima, mida see meile annaks?“ Maailm on edasi arenenud, varem polnud sarnaseid kontrollimehhanisme, paljud kokkulangevused võivad olla tahtmatud või siis lihtsalt lohakusest tekkinud, räägib Leijen.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee