Eesti uudised

Kolm korda kaaperdatud laev nimega Estonia (2)

Ajalugu, 20. september 2017, 18:00
Pärast sõda sai Estonia nimeks Mönkedamm ja liikles edasi Saksamaal.Foto: http://forum-schiff.de
Ajakiri Ajalugu kirjutas laevast, mis kandis nime Estonia. Mitte küll sellest, mis 1994. aastal Läänemerel uppus, vaid laevast, mille elulugu on samuti kirju - 1910. aastal valminud kaubalaeva kaaperdati maailmasõja ajal kolm korda.

Kolm korda kaaperdatud Estonia

Samal teemal

Reisikaubalaev Estonia võib olla tavainimesele tundmatu, ent see liikles maailmameredel peaaegu sajandi – aastatel 1910–1997.

Paljudele eestlastele on ajusse kõrvetatud nimi Estonia, mis seostub traagilise hukuga 1994. aastal ajalukku läinud reisiparvlaevaga. Tegelikult on sama nime kandnud veel õige mitu alust. Neist üks huvitavama saatusega laevu oli 1910. aastal Norras ehitatud ja 1936. aastal Eestisse ostetud reisikaubalaev, mis kuulus Pärnu Laeva Aktsiaseltsile. Just see Estonia on kurikuulus selle poolest, et Teise maailmasõja ajal kaaperdati seda alust koguni kolm korda. Kahel korral tegid seda Suur-Saksamaa sõjalaevad ja ühel korral NSV Liidu Punalipuline Balti laevastik.

Kindlasti on märkimisväärne saavutus seegi, et laev elas edukalt üle kaks maailmasõda ja kündis meresid veel pool sajandit hiljemgi. Vaba Eesti lipu all sõitis Estonia merd kahjuks vaid neli aastat. Visa hingega näiliselt uppumatu alus (peale kaaperdamise ja õhurünnakute elas alus üle ka mitu avariid ja tulekahju) liikus lisaks Eesti sinimustvalge lipu veel Norra, NSV Liidu, Saksa, Kreeka ja isegi Filipiinide plagu all. Estonia teenistuskäigust saaks 20. sajandi laevaehituse ja laevanduse ajaloo näitliku õppevahendi.

Enne sõda

Tulevane Estonia nägi ilmavalgust Norras. Laev ehitati Trondheimi laevatehases ja lasti vette 1910. aastal. Esialgu kasutati nime Kong Gudrød saanud alust kauba- ja reisijateveoks Saksamaa ja Norra vahel, samuti tegeles laev Norra rannikuvedudega. Eestisse sattus Norra laev aga seoses vajadusega suurendada reisijatevedu Tallinna–Stockholmi liinil.

Sel liinil tegutsev Pärnu Laeva Aktsiaselts oli Eesti Vabariigi tuntud laevafirma, mis tekkis Pärnus asuva H. D. Schmidti laevakontori ja Tallinnas asuva Thomas Clayhills & Soni ühinemisel. Aktsiaselts tegeles muu hulgas Tallinna–Stockholmi reisiliinil sõitmisega, mis erinevalt Tallinna–Helsingi liinist (kus toimetasid Soome laevafirmad) oli kindlalt eestlaste valduses. Tõenäoliselt polnud Rootsi firmad sellest lihtsalt nii väga huvitatud.

Igal juhul sõitis esialgu Stockholmi vahet kaks Eesti laeva: pikemat aega Kalevipoeg ja lühemat aega Vasa. Reisijate käive küündis 1935. aastal 6230 inimeseni. Kuna turistide arv ja kaubamaht kasvas, otsis Pärnu Laeva AS uut suuremat laeva Vasa asendamiseks ja leidis selle 1935. aastal Norrast. Ostutehing vormistati 13 000 Inglise naela (235 430 Eesti krooni) eest 1936. aastal ja sama aasta 29. veebruaril kanti laev Estonia nime all Eesti laevaregistrisse.

Soliidne ja esinduslik laev oli kahe tekiga, valgeks värvitud teraskorpuse ja lakitud puidust roolimajaga reisi- ning kaubaaurik. Läänemere keskosa vetesse sobis laev hästi jääs sõitmiseks tugevdatud kere poolest: aluse jääklass oli +1A1. Igal juhul oli 250 reisijale mõeldud alus Kalevipojast suurem ja mugavam. Laev sõitis esialgu Tallinna ja Stockholmi vahet ühe korra, peagi aga kaks korda nädalas. Sõidupilet reisijale maksis sõltuvalt erinevate klassidega määratletud mugavustest 10–35 Eesti krooni. Süüa piletiraha eest ei saanud, selle eest tuli juurde maksta. Uue laeva tulek Stockholmi liinile suurendas kohe ka reisijate arvu 11 215 inimeseni juba 1936. aastal.

Maailmasõja keerises

Paraku ei kestnud heaolu kaua ja peagi vajus Euroopa sõjakeerisesse. Teise maailmasõja alguses tabasid meie erapooletu riigi laevu kohe mitu rünnakut. Sellest ei pääsenud ka Estonia.

Talvesõja ajal 9. detsembril 1939 (üks päev enne seda, kui Punalipulise Balti laevastiku allveelaev uputas Läänemerel teise Eesti laeva Kassari) väljus Estonia Tallinnast plaanilisele reisile Stockholmi. Järgmise päeva hommikul kell 7.30 pidas Saksa miiniveeskja Tannenberg Eesti laeva kinni ja toimetas selle Stettinisse (tänapäeval Szczecin Poolas), kus seda hoiti ligi kuu aega. Pärast nõuti selle sunnitud aja eest jultunult sadamatasu – muidugi valuutas, summa suurus oli ümberarvestatult 30 000 Eesti krooni, tol ajal suur raha! Osa reisijatest, peamiselt poolakad ja üks inglane (161 reisijast olid eri andmetel kas 91 või 105 Saksamaa ja NSV Liidu poolt okupeeritud Poola põgenikud), võeti kinni ja toimetati maale.

Jaanuaris 1940 lasti Estonia koos meeskonnaga lõpuks vabaks ja laev jätkas sõite Tallinna–Stockholmi liinil, kuni langes 1940. aasta juunis uuesti kaaperdajate küüsi. Seekord olid ründajad Punalipulise Balti laevastiku alused, mis Balti riikide mereblokaadi teostades pidasid Tallinnast väljunud reisilaeva 16. juuni hommikul Soome lahel kinni ja viisid Paldiski mereväebaasi läbiotsimiseks. Selle intsidendi kohta lähemad andmed puuduvad.

Kuna seoses Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimisega langes vajadus Stockholmi sõita ära (seda muidugi okupatsioonivõimude, mitte eestlaste arvates), kasutati natsionaliseeritud ja nüüd Eesti NSV Merelaevandusele kuuluvat laeva põhiliselt kaubaveol. Esialgu Tallinna ja Balti laevastiku Hanko mereväebaasi vahel, hiljem Tallinna ja Riia vahel.

Olen kohanud väiteid, nagu sõitnuks Estonia aastatel 1940–1941 liinil Tallinn–Riia–Stockholm, kuid see ei tundu väga tõenäoline. Kes rootslastest oleks soovinud sõja ajal sõita NSV Liidu poolt okupeeritud aladele ja kes Stalini alamatest oleks tohtinud sõita kapitalistlikku riiki? Kaubavedu oli mõeldav, kuid juttu on olnud just reisiliinist. Kõige tõenäolisem on, et reisijaid vedas Estonia Tallinna ja Riia vahel, kaupa aga ka Stockholmi.

Kohe 22. juunil 1941 alanud Saksa ja NSV Liidu sõja esimesel tunnil pärast kella 3.30 (Kesk-Euroopa aja järgi) kaaperdasid sakslased Läänemere keskosas, täpsemalt kusagil Gotlandi saare ja Irbe väina vahel, paiknenud (tõenäoliselt 21. juunil Riiast Tallinna sõiduks väljunud või teistel andmetel Stockholmist Riia suunas väljunud) Estonia uuesti. Kaks 5. torpeedokaatrite flotilli kuulunud Saksa Kriegsmarine torpeedokaatrit S 27 ja S 28 peatasid Estonia hoiatuslaskudega ja sundisid meeskonna ning reisijad päästepaatidesse, et siis sõjasaak põhja lasta. Laevalt lahkumine sündis suure paanika saatel. Väidetavalt olid sakslased saanud siiski raadio teel korralduse sõjasaagiks saadud suur kena laev Suur-Saksamaa huvides säilitada. Võimalik ka, et selline käsk oli neile juba enne sõjategevuse algust antud.

Nüüd kuulutati kõik Estonial viibinud isikud sõjavangideks, kamandati alusele tagasi ja laeva juhtimise üle võtnud sakslastest priisimeeskond – mereväeleitnant Hans-Joachim Wrampe ja kuus mereväelast – suundus Saksamaa liitlase Soome vetesse Turu saarestikku. Muide, sel ajal Soome ametlikult veel sõjas ei osalenud. Poolel teel pääses Estonia napilt Saksa sõjalennuki rünnakust, kes tulistas laeva kuulipildujaist ja heitis paar pommi, mis õnneks mööda läksid. Sakslased heiskasid igaks juhuks edaspidiste arusaamatuste vältimiseks laevale Rootsi lipu ja 23. juunil jõutigi Soome territoriaalvetesse.

Pärast sõja lõppu

Kuigi maailmasõja lõpuperioodil uputati USA ja Briti õhurünnakutes sadu Saksa laevu, jäi Estonia siiski veepinnale, aga vigastatud ja halvas tehnilises seisukorras laev võitjariikidele sõjasaagina huvi ei pakkunud. Võib-olla seetõttu, et Eesti Vabariik eksisteeris ainult de jure, ei õnnestunud eestlastest laevaomanikel Pärnu Laeva AS-ist ka pärast Teise maailmasõja lõppu Saksa Liitvabariigi kohtust Estonia eest mingit rahalist kompensatsiooni saada. Laev tagastati hoopis baltisakslastest endistele omanikele ja nende pärijatele firmast H.D. Schmidt Nachfolger AG ning ehitati ümber mootorlaevaks. Laeva kere ehitati pikemaks – kuni 72,3 meetrini – ja uuendati nii vööri kui ka ahtrit. Lisandusid uued tekiehitised, uus jõuseade ja autotekid (mahutasid kuni 170 autot).

1954. aastal sai Estonia uue nime Mönkedamm, pärast omanikevahetust 1963. aastal aga juba Overbeck ja kodusadamaks sai Lübeck. Aastal 1968 müüdi laev Belgiasse ja see sõitis edasi Boomi nime all. Kunagisest reisilaevast oli esialgu saanud autopraam, võimalik, et hiljem kuivlastilaev. Igal juhul osutus endine Eesti laev hämmastavalt elujõuliseks ning pärast rohkeid nime- ja omanikevahetusi tegutses edasi Kreeka ja Küprose omanikele kasumit teenides. Seejuures sai alus 1970. aastal nime Eftychia, mõne aasta pärast aga Phaedra.

Laeva edasine saatus on juba segasem. Võimalik, et alus müüdi aastal 1977 Filipiinidele, kus see tegutses veel 1990ndatel aastatel. Igal juhul oli endine Estonia Kreeka laevaregistris alles veel 1993. aastal, ehk koguni 1997. aastani. Näib, et kirju elulooga ja auväärne laev on 21. sajandiks siiski maha kantud, kuid nii pikk eluiga on ühe laeva jaoks ebatavaline ja imetlusväärne.

Estonia

Laeva pikkus oli 65,6 ja laius 9,4 meetrit. Kogumahtuvus oli 1155 brt, reisijatele oli ette nähtud 250 mugavat kajutikohta, mis jagunesid esimese, teise ja kolmanda klassi, vaheteki- ja tekikohtadeks. Rikkamate reisijate käsutuses olid söögisaal, kohvik-restoran, daamide ja suitsetamise salongid ning baar. Kolmandas klassis ja vahetekil reisijad aga said kasutada einelauaruumi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee