Eesti uudised

Läänemere suurimaks vaenlaseks on siiski hoopis taimekaitsevahendid

Maailm mures: ohtlikud plastiosakesed vees! Läänemere suurimaks vaenlaseks on siiski taimekaitsevahendid (6)

Maarit Stepanov, 19. september 2017, 14:51
LÄBI MITME FILTRI: Tallinlaste kraanivesi tuleb Ülemiste järvest ning veeteadlase sõnul pole tõenäoline, et võimalikud plastikosakesed tuleksid veepuhastusjaama filtritest läbi. </p>Foto: TAIRO LUTTER
Plastmassi sattumine inimese joogivette on üle maailma põletav teema, kuid siinne joogivesi tuleb enamasti sügavalt maapõuest, mistõttu pole veeteadlase sõnul Eestis sellega probleeme. Küll jõuab plast Läänemerre, kuid tegemist pole siiski suurima ohuallikaga. 

Hiljuti kirjutati Suurbritannia päevalehes The Guardian uuringust, kust selgus, et inimeste joogivesi on üle maailma saastunud plastiosakestega. Ehk teisisõnu, kui joome vett, neelame alla ka plastmassi. Uuringu tarbeks võetud proovidest leiti enim plastiosi USA joogiveest. Võetud proovidest leidus neid 94 protsendil, päris puhas polnud ka pudelivesi. Euroopas oli tulemus mõnevõrra parem, plastmassiosakesi leiti 72 protsendil proovidest.

Samal teemal

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Berese arvates on Eestis olukord parem kui mujal maailmas. „Paljud riigid, näiteks Saksamaa ja Ameerika, kasutavad joogiks jõgede ja teiste veekogude vett, mille lähedal on palju tööstust. Meil on joogivee valik teada: üldjuhul on tsentraalveevärgis sügavad puurkaevud – võrreldes teiste riikidega, on need väga sügavad,“ kirjeldab Künnis-Beres. On ka Ülemiste järv, kuid selle kallastel pole tööstusi, mis vett plastiga reostaksid ning lisaks läbib sealt tulev vesi mitmeid filtreid.

Küll aga puudub teadlase sõnul täpne kontroll selle üle, mis voolab reoveena merre. Reovette võivad plastosakesed sattuda ka näiteks kehakoorijatest, hambapastast või ka sellest, kui pesta fliisist riideid. 

Ometi pole ka see Läänemere suurimaks probleemiks: „Praegu on kõige olulisemad pestitsiidid ehk taime-, umbrohu- ja putukamürgid,“ sõnab Künnis-Beres selgitades, et need jõuavad vihmaveega veekogudesse ja sealt merre. „Kui ta tapab kõik maismaa peal, tapab ta meres edasi.“ 

Teine suurem ohuallikas Läänemerele on Künnis-Berese hinnangul hormoonpreparaadid ja ravimid, mis pärsivad kalade paljunemisvõimet. Kolmandale kohale paigutab ta raskemetallid. Viimatimainitud võivad vette sattuda just läbi pestitsiidide, tulla otse tööstusest ning veekogu põhja ka settida. „Need metallid on mürgised. Kõige mürgisemad on elavhõbe, kaadmium ja plii,“ selgitab Künnis-Beres, et kalade kaudu jõuavad need ained ka inimese toidulauale.

„Ja mis on uus oht: kui mere ääres jalutada, siis võib näha arendus- ja ehitustegevuses kasutatavaid kergvahtusid ja kergisolatsiooniplaate.“ Need sisaldavad aga loodusele ohtlikke kemikaale. „Näiteks sukelpartide munades kasvab aastas nende kemikaalide sisaldus kolm protsenti ja kui nende sisaldus kasvab, siis on ühel hetkel niimoodi, et neist munadest asja ei saa.“

Plastmassi sattumine inimese organismi seega Eestis väga tõenäoline pole. „Plast satub kala makku ja seda me ei söö. Küll võib see aga mõjutada väikseid loomakesi,“ ütleb Künnis-Beres. „Kui nad neid söövad, siis magu läheb plasti täis ja nad lihtsalt nälgivad seetõttu ära, et muud neile sinna ei mahugi. Plastmass ju ei seedu – see pole toit.“ 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee