117 AASTAT JA 189 PÄEVA: Niisuguses vanuses suri reedel Jamaical viis kuud maailma vanim inimene olnud Violet Brown.Foto: AP/Scanpix
Aadu Hiietamm 18. september 2017 18:00
Jamaical Montenego Bay haiglas suri reedel teadaolevalt maailma vanim inimene Violet Brown. 10. märtsil 1900 sündinud naise elu kestis 117 aastat ja 189 päeva. Pärast Violet Browni surma läks maailma vanima elaniku tiitel jaapanlanna Nabi Tajimale, kes on sündinud 4. augustil 1900. Kui vanaks aga võivad inimesed üldse elada?

Violet Brown ütles tänavu kevadel agentuurile AP antud intervjuus, et talle andis jumal sedavõrd pika eluea ning ta võttis selle tänuga vastu. Naine on ka rääkinud, et pika eluea taga on veel kristlik usk, raske töö ja eridieet. Montenego Bay haiglasse viidi Violet Brown alles hiljuti. Teda vaevasid südamerütmihäired ja vedelikukaotus.  

Violet Brown teenis elatist suhkruroo koristamisega kodumaja lähistel. Mis aga puutub eridieeti, siis sõi ta iga päev kolm muna, neist kaks toorelt, kirjutas tänavu aprillis Jamaica Gleaner. 

Violet Browni abikaasa suri 20 aastat tagasi. Naine elas kauem ka oma kõigist kuuest lapsest, kellest vanim suri aprillis 97aastaselt.

Violet Brown jõudis maailma vanima inimese tiitlit kanda vaid viis kuud. Täpsemalt alates 15. aprillist, kui suri 117 aasta ja 137 päeva vanuselt toonane vanim inimene, itaallanna Emma Morano, kes ühtlasi oli siis viimane elus olnud 19. sajandil sündinud inimene.

Pärast Violet Browni surma läks maailma vanima elaniku tiitel jaapanlannale. Nabi Tajima on sündinud 4. augustil 1900 ja tänase (18. septembri) seisuga elanud siin ilmas 117 aastat ja 45 päeva. 

UUS TIITLIOMANIK: Alates 15. septembrist on vanim inimene maailmas jaapanlanna Nabi Tajima, kes on sündinud 4. augustil 1900. Foto: Facebook

Jaapan paistabki praegu silma pikaealiste arvukusega. Sealse “saja-aastaste klubi” liikmeskond on kasvanud 47 aastat järjest. Jaapani tervishoiuministeeriumi värsketel andmetel elab riigis praegu 67 824 saja-aastast või veelgi vanemat inimest. Neist 88% on naised.

Jaapani tervishoiuministeerium alustas niisuguse statistikaga 1963. aastal. Siis oli riigis 153 saja-aastast või vanemat inimest. 1988. aastaks oli nende arv tõusnud üle 10 000.

Hollandi teadlased: ülempiir on 125 aastat

Jaapani ja ka teiste riikide kogemustele toetudes elavad inimesed järjest vanemaks. See ei tähenda siiski, et inimesed võivad tulevikus elada 150aastaseks või veelgi vanemaks. Tilburgi ja Rotterdami ülikoolide teadlased analüüsisid Hollandis viimase 30 aasta jooksul surnud 75 000 inimese andmeid ja leidsid, et inimeste keskmine eluiga on uuritud perioodi jooksul tõusnud. Tõusnud ei ole aga maksimaalne eluiga ning teadlaste kinnitusel elavad naised maksimaalselt 115,7 aastat ja mehed 114,1 aastat vanaks. Uuringu autorid peavad äärmiselt vähetõenäoliseks võimalust, et inimene suudab elada vanemaks kui 125 aastat.

Samale seisukohale jõudsid mullu veel viis teadlaste tiimi, kes avaldasid uurimistulemused ajakirjas Nature. Tõdeti, et kuigi inimeste oodatav keskmine eluiga tänu meditsiini arengule ja ohutumale elukeskkonnale näitab tõusutendentsi, ei ole maksimaalne eluiga viimastel aastakümnetel tõusnud. Sellest saab järeldada, et eksisteerib bioloogiline ülempiir ning inimeste elupäevad Maal on loetud.

Teadaolevalt kuulub pikaealisuse rekord tänaseni prantslanna Jeanne Calmentile. 4. augustil 1997 surnud Calment elas 122 aasta ja 164 päeva vanuseks. Mis oli tema pika elu saladus, seda ei osanud naine seletada. Sporti Jeanne Calment ei teinud ja suitsetas ta koguni 119. eluaastani.

Tõsi, aeg-ajalt on jõudnud meediasse lugusid inimestest, kes väidetavalt on elanud 125- või koguni enam kui 140aastaseks. Bioloogilise piiri olemaolust rääkivad teadlased seda ei usu, põhjendades, et need juhtumid ei ole korralikult dokumenteeritud ning seetõttu ei saa neid tõsiselt võtta.

Kanada teadlased: ülempiiri ei ole

Kuid on ka teistsuguseid uurimusi. Tänavu suvel väitsid Kanadas Montrealis asuva  McGilli ülikooli teadlased pärast USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani pikaealiste andmete analüüsi, et oodatav eluiga jätkab ka edaspidi tõusmist ning miski ei tõenda bioloogilise ülempiiri olemaolu. Kui aga niisugune piir peaks tõepoolest eksisteerima, siis ootab see veel identifitseerimist.

Tasub meenutada, et kümmekond aastat tagasi pidasid teadlased koguni võimalikuks, et inimesed võiksid ühel heal päeval elada isegi 800aastaseks. Niisugune optimism tugines eksperimendil, mille käigus pikendati pärmseene eluiga geenimanipulatsiooni abil kümme korda. Teadlased rõhutasid siis, kui analoogiline eluea pikendus õnnestuks ka inimesel, siis ei olekski 800 eluaastat utoopiline.