Eesti uudised

„Mul oli ikka uhke tunne küll, kui isa mulle bussi ootamise koha ehitas!“ (75)

Katrin Helend-Aaviku, 15. september 2017, 17:45
ISA TEGI!: Marilin Marial on uhke tunne ja hea meel, et isa hoole ja armastusega talle bussi ootamiseks varjualuse ehitas.Foto: Katrin Helend-Aaviku
„Ma ise ka aitasin isa – hoidsin naelu ja aitasin palki koorida,“ ütleb Rapla vallas Kelbas elav kaheksa-aastane Marili Maria, kelle bussijuhist isa võttis kätte ja tegi oma tütrele mummulise bussiootepaviljoni, et lapsel oleks hommikuti kooli minnes bussi oodates koht, kuhu vihma- ja tuulevarju minna.

„Peaaegu kõik uudistekanalid on juba minuga ühendust võtnud, aga ma ei ole ju midagi nii erilist teinud!“ naerab pead vangutades Raplamaal Kelbas elav Vello Mäekivi.

„Ostsin lihtsalt naelad ja saekaatrist puitmaterjali ning ülejäänu oli ainult kokkuklopsimise vaev. Värve oli ka kodus alles, nendega värvisin. Nädalapäevad tegin,“ räägib ta, et üks naabrimees aitas valmis tehtud paviljoni traktoriga kohale tuua ja teine naabrimees tõi veidi mustkatet paviljoni ette maha.

„Bussijuhina olen näinud, kuidas inimesed vihma ja tuule käes bussi ootavad. Nii tuligi mõte enda külla ehitada koht, kus saaks vihma ja tuule eest varjule minna,“ räägib Vello.

Nüüd on uudis bussijuhist isa armsast teost kulutulena levinud ja inimestel südame soojaks teinud.

„Üks reisija täna juba küsis mulle otsa vaadates, et kas mina ei ole mitte see mees, keda ta äsja telekast nägi. Ma ütlesin, et ei, mina see küll ei olnud, ma ei mahugi sinna telekapurki!“ muheleb bussijuhina töötav mees, et nii suur avalikkuse tähelepanu on talle harjumatu. Tütar on aga oma isa üle väga uhke.

 Isal abiks

Marili Maria on üks õnnelik tüdruk. Ei saa ju mitte just iga laps öelda, et isa ehitas talle bussiootepaviljoni. Marili käis eelmisel õppeaaastal kodu lähedal asuva väikse Kodila kooli esimeses klassis. Siis sai ta kooli samas külas elava lapsevanema autoga. Kuna aga eelmise õppeaasta lõpuks oli kooli jäänud õpilasi peaaegu sama palju kui õpetajaid, pandi koolimaja uksed kinni ja Marilil tuli hakata sellest õppeaastat Raplas koolis käima. Sinna on 18 kilomeetrit ja hommikuti tuleb tüdrukul enne kella seitset tulla jalgsi kodust kahesaja meetri kaugusel nelja tee ristis asuva kruusateeni, kus liinibuss peatub ja ta peale võtab.

Seal varem n-ö ametlikku bussipeatust ei olnud, oli vaid nõudepeatus, kus bussipeatuse silti ei olnud ja kus puude vahele oli istumiseks pandud vaid poolik palgijupp. Nüüd aga ilutseb teeristil värviliste mummudega valge ootepaviljon ja selle küljes läigib uuena ka sinine bussipeatuse silt, mille Vello lasi teha.

„Varem pidin hommikuti vihmase ilmaga vihmavarju all olema, tuule eest polnud aga kuskile varju minna,“ ütleb Marili. Nüüd on tal mõnus sombuse ilmaga heledavärvilises paviljonis bussi oodata. Ka tema ise pani käed ehitustööle külge.

„Hoidsin naelu,“ ütleb ta.

Isa lisab juurde: „Ta on tragi tüdruk! Aitas mul palki ka koorida ja laudu hoida. „Ütlesin talle küll, et mis sa väsitad ennast siin, aga temale meeldis. Ta on ju praegu sellises eas, kus tahetakse igal pool juures olla ja kõike kaasa teha.“ 

Vello märgib, et ega siis ootepaviljon ainult tema tütre kasutada ei ole - siia saavad varju tulla ikka kõik, kes soovivad.

„Bussiga kasutavad siiski väga vähesed, aga meil peatub siin kolmapäeviti autopood ja siis külamutid saavad oodates putkas istuda ja juttu ajada.“

Vello ütleb, et vallast ega maanteeametist ta enne paviljoni püstitamist luba ei küsinud. Ei tulnud lihtsalt selle peale.

„Lugesin, et inimesed kommentaarides kirjutasid, et võib-olla oleks pidanud koguni ehitusluba olema. No see oleks ikka küll nüüd hull asi, kui sellepärast putka maha lammutatakse,“ vangutab mees muheledes pead ja loodab, et nii kaugele asi siiski ei lähe.

Rapla vald: rõõmustame, aga nüüd tuleks bussipaviljon ka seadustada

Rapla vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Katrin Kruusimägi ütleb, et vallavalituses ollakse rõõmus selle tubli isa üle, kes tegi oma lapsele bussipeatuse, et tütreke ei peaks vihma käes ootama.

„Nüüd tuleks see ka seadustada,“ märgib ta. Tema sõnul ei ole valla üldplaneeringu kohaselt reeglina selliste väikeste asjade rajamiseks väljaspool tiheasustust detailplaneeringut koostada tarvis.

„Ehitusseadustiku aspektist on aga bussipaviljoni püstitamiseks vajalik maaomaniku nõusolek ning kui tegemist on riigimaantee või selle kaitsevööndiga, siis ka Maanteeameti nõusolek.“

Kruusimägi ütleb, et Rapla vallas on üle saja bussipeatuse, mis kõik asuvad riigimaantee ääres ja et vald on omalt poolt rajanud 20 bussipaviljoni kohtadesse, kus on rohkem bussireisijaid.

„Kelba külas elab praegu kolm koolilast, kes aga kasutavad bussile minekuks kõik erinevaid peatusi, kuna küla on nii hajali.“ 

Kruusimägi toob välja, et vallas on ka varem olnud külaelanike algatust bussipaviljoni rajamisel - Oela külarahvas taotles PRIA-lt toetust ning rajas uhke murukatusega bussipaviljoni. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee