Eesti uudised

Riiklik päästevõrk ei takista narkomaanil põhja kukkumist

Endine sõltlane: kõigil on narkomaanist ükstapuha (160)

Marvel Riik, 17. september 2017, 13:02
Suurema osa narkootikumide üledoosi surmasid põhjustab fentanüül ja 3-metüülfentanüül. Üledoosi surmade statistikas on Eesti aastaid hoidnud Euroopas kõrget kohta. Mati Hiis
Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühingu juhtide Mart Kalveti ja Jelena Antonova sõnul on praegune narkoravi läbi kukkunud ja vajab hädasti uuendusi. „Tegelikult ongi kõigil ükspuha! Narkomaanid teavad seda ja neil on samasugune suhtumine. Ma tundsin seda kõike ise, kui ise tarvitasin,“ ütleb Antonova.

„Sõltlase esimene hirm on see, et tal ei ole homme uimastit,“ tõdeb 47-aastane Jelena Antonova, kes vaevles 15 aastat uimastite käes amfetamiinist fentanüülini, enne kui sai meelemürkidest võitu.

Samal teemal

1990ndate lõpus elas Antonova Kohtla-Järvel pealtnäha õnnelikku elu. Oli kodu, oli töö, oli mees ja kaks last. Kuid siis tuli tema ellu amfetamiin ja õnneratas lakkas keerlemast. „Proovisin huvi pärast. Töötasin meigikunstnikuna ja amfetamiin andis kunstilise laengu – sain töö jaoks ideid,“ pajatab Antonova.

Peagi oli Antonova amfetamiinist sõltuvuses, keha vajas pidevalt uut doosi, muidu tuli vaevelda valudes. „Mõtted liikusid kogu aeg selle peal, kust ainet hankida. Raske oli millegi muuga tegeleda,“ räägib pereema oma kannatuste rajast.

Olukord muutus kogu aeg halvemaks: pereelu läks nässu, tekkisid konfliktid, lapsed jäid unarusse ja mees läks minema. Ühtlasi läks koos mehega ka Antonova narkootikumiallikas. Seetõttu tuli tal ise uimastiäris osaleda.

Kõndides halval teel on selle lõppsiht alatihti vangla. Sinna Antonova ka jõudis ning tegi tutvust omamoodi revolutsiooni tegeva fentanüüliga. Selle austajat temast aga ei saanud. „Mõnedele see ei sobi, teistele hakkab jällegi meeldima,“ märgib Antonova.

Saatanlikul ainel polnud Antonovale lööki, küll aga oli seda MTÜ Convictuse abiprogrammil, tänu millele ta mürkidest võitu sai ja aitab nüüd ise uimastitarvitajaid MTÜ Lunestis. „Minul vedas, sest programmis oli tuttav, kes aitas kohaneda. Igaühele aga selline narkovaba keskkond ei sobi,“ ütleb Antonova kriitiliselt, viidates ühtlasi praegusele läbi kukkunud narkomaaniaravile. „Asendusraviks kasutatav metadoon ei aita fentanüülisõltuvuse puhul, sest sellel ei ole mõju. Jääb nõrgaks.“

Lunesti teine eestvedaja on tallinlane Mart Kalvet, kes on võrreldes Antonova kogetud sünge Ida-Virumaa narkoskeenega elanud vati sees turvalist elu. Siiski, uimastid pole talle võõrad ning nende tõttu on nii mõnigi tuttav teise ilma läinud.

„Fentanüüli tarvitajad, kes on metadooniprogrammides käinud, teevad fentanüüli lisaks, sest sellest ei piisa järgmiseks raviringiks,“ markeerib Kalvet praeguse ravi puudust. „Kui sa oled omadega augus, siis enne põhja peaks tulema vastu riiklik päästevõrk, mis aitab sõltuvusega tegeleda, olla oma haigustest teadlik ega lase surra.“

Kalvet ja Antonova jutustavad erinevaid seikasid sellest, kuidas riigivõim ja ühiskond narkomaane nüpeldavad. Kokkuvõttes ilmestab see üldist arusaama, et piigi- ja muud vennad lähevad Eestis vähestele korda. Tegu on ju narkomaanidega, niikuinii surevad varsti ära.

Vaja muutusi: MTÜ Lunest eestvedajad Jelena Antonova ja Mart Kalvet pole rahul praeguse pakutava riikliku narkoraviga, sest see ei paku uimastisõltlastele seda, mida viimased tegelikult vajavad. Tiina Kõrtsini

Või teine näide: augusti alguses viis Antonova 29-aastase narkomaani kohalikku haiglasse, kus keegi ei soovinud noort inimest aidata. „Mis me temaga teeme, ta on ju narkomaan?“ küsis arst arusaamatult.

„Tegelikult ongi kõigil ükspuha! Narkomaanid teavad seda ja neil on samasugune suhtumine. Ma tundsin seda kõike ise, kui ise tarvitasin,“ ütleb Antonova välja kibeda tõe.

Mis oleks lahendus? Ühe asjana tuleks Kalveti ja Antonova sõnul laiendada ravi saadavust. Maardus elav 3 lapse ema ei saa käia 3–4 korda nädalas Tallinnas ravil, see pole võimalik. Parandamist vajab ka tarvitajate, riigisüsteemi ja ühiskonna omavaheline läbikäimine, kus tänasel päeval puudub usaldus ning domineerivad stereotüüpselt halvustavad hoiakud.

Samas tuleks timmida praegust metadooniravi. „Kaasama peaks teisi ravimeid nagu Suboxone, millega on peaaegu võimatu üledoosi saada,“ pakub Kalvet.

Lisaks võiks Lunesti tegelaste järgi mõelda ka kannabinoidide ja psühhedeelsete ainete kasutusele võtmist, mis samuti saavad aidata opioidide sõltuvuse vastu.

„Süsteemi eesmärk on näidata, et paberil on kõik korras. Meie väidame, et see tegelikult ei tööta nende jaoks, kellele see peaks. Uimastisõltlased peavad suu lahti tegema ja asja päevavalgele kiskuma,“ usub Antonova. „Kui asja tahetakse parandada, oleks vaja ümarlauda, kuhu tuleksid poliitikud, arstid ja uimastitarvitajad. Seal peaksid sündima lahendused.“

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova. Teet Malsroos

TAI: plaan on võtta kasutusele veel ravimeid kui ainult metadoon

Tervise Arengu Instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on metadoonil põhinev asendusravi praegu ainus ravivõimalus, mis annab tulemusi ka fentanüülisõltuvuse puhul. Kuid kuna kõikidele sõltlastele see ei sobi, peab olema alternatiiv, mida praegu veel ei ole, aga mis peaks tekkima.

„Metadoonil põhinev asendusravi on tõenduspõhine ning seda rakendatakse opioidsõltuvuse ravis maailmas juba alates 1960ndatest. Kindlasti ei saa väita, et metadoonil põhinev ravi ei toimi. Fentanüülid on samuti opioidid ning metadooni kasutatakse tulemuslikult ka fentanüülisõltuvuse ravis. Samas on järjest uuemate ja tugevatoimelisemate fentanüüli derivaatite ilmumine illegaalsele turule tõstatanud küsimuse, kas senised ravijuhised peaksid olema üle vaadatud, et arvestada uuemate ainete iseärasustega ning vastavalt vajadusele korrigeerida ka raviskeeme. Samuti peab meeles pidama, et kõikidele patsientidele ei sobi samad raviskeemid ning nendel juhtudel, kui metadooni kasutamine asendusravis ei anna soovitud tulemust, peab olema võimalus kasutada ka teisi ravimeid. Eestis täna need võimalused puuduvad. 

Nii uimastipoliitika tervikuna kui ka erinevad teenused peavad kogu aeg arenema, kuivõrd igal aastal jõuab narkoturule uusi aineid ning me peame oma tegevustes sellega arvestama. Näiteks oleme koostöös välisekspertidega uuendamas opioidsõltuvuse kliinilist protokolli ning lisaks metadoonile on kavas riiklikult rahastatud teenuste raames kasutusele võtta ka muud ravimid (nt buprenorfiin, buprenorfiin kombineerituna naloksooniga). Planeeritud on ka ravikohtade laiendamine. 

Kannabinoidide kasutamine fentanüülisõltuvuse või laiemalt opioidsõltuvuse ravis ei ole tõenduspõhine ning ei ole osa rahvusvahelistest soovitustest. Täna puudub teaduslik alus selle meetme kasutuselevõtmiseks. Samas peaks Eestis kaaluma diamorfiinil põhineva asendusravi rakendamist (ehk niinimetatud heroiini-põhise asendusravi rakendamist). Kuigi ka selle ravi efektiivsust ei ole uuritud konkreetselt fentanüülisõltuvusega patsientidel, on tänaseks mitmeid kliinilisi uuringuid, mis on näidanud, et see on efektiivne alternatiiv nende opioidsõltlaste jaoks, keda ei ole aidanud metadoonil või buprenorfiinil põhinev ravi. 

Ümarlaudu on Eestis ka varem kokku kutsutud ning oleme arvamusel, et ühekordne ümarlaud ei ole piisav meede probleemide lahendamiseks. Siseministeeriumi juures töötab alaline vabariigi valitsuse uimastiennetuskomisjon, mis sellise koostöökogu funktsiooni täidab. Selle koosseisu kuuluvad ka ministrid. Komisjoni töö tulemusel on sündinud ka mitmed otsused, sealhulgas näiteks kahjude vähendamise teenuste laiendamise osas, mis aitavad probleemi lahendamisele kaasa.  Siiani ei ole aga selle töösse olnud kaasatud uimastitarvitajate endi esindajad, kuna vastavalt esindusorganisatsiooni lihtsalt pole olnud. MTÜ Lunest loomine annab võimaluse sõltlaste esindajate kaasamiseks ning näiteks TAI on juba mitmetes küsimustes nendega nõu pidanud.“

160 KOMMENTAARI

m
myra 12. mai 2018, 09:21
Tere, ma olen uue saidi liige, olen 30-aastane kahe lapse ema. See on kindlasti šokeeriv ja tõeline tunnistus, mida ma kunagi näinud olen. Ma külasta...
(loe edasi)
h
26. aprill 2018, 21:35
Harimatud inimesed! Kahju lugeda neid kommentaare
Loe kõiki (160)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee