Eesti uudised

Kas siia pürgivad välistudengid kasutavad Eestit vaid boksipeatusena Euroopasse? (20)

Geidi Raud, 15. september 2017 17:26
EUROAKADEEMIALE VÄLISTUDENGITE KEELD: kõrgkooli rektori sõnul midagi ebaseaduslikku Euroakadeemias ei toimu.Foto: Tiina Kõrtsini
Politsei- ja piirivalveamet on tuvastanud rikkumisi, kus Eesti elamisloa saanud tudengid on koolikoti ja pastaka nurka visanud ja lahkunud siit hoopiski teistesse Schengeni ala riikidesse. Samas kinnitab Nigeeria tudeng, et talle põhjustab see südamevalu, sest on palju välisüliõpilasi, kes astuvad Eesti ülikooli reaalse õpihimu tõttu.

Postimees kirjutas eile, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) pani sel nädalal pärast kuudepikkust vaagimist piiri Euroakadeemia hämara taustaga välistudengite maaletoomisele: ükski sadakonnast eksootilisest välistudengist ei saa Eesti elamisluba.

Samal teemal

PPA välismaalaste talituse juhi  Signe Sulbi  sõnul teevad PPA  ja õppeasutused välismaalaste elamisloa menetluses koostööd, et Eestisse saaksid tulla tudengid, kes päriselt soovivad siin haridust saada. „Välismaalaste seaduse järgi on õppeasutusel kaasaaitamis- ja tõendamiskohustus, mis tähendab seda nii tudeng kui ka õppeasutus peavad tegema kõik selleks, et PPA-l oleks võimalik menetluses tähtsad asjaolud välja selgitada. PPA on teinud korduvaid ettepanekuid Euroakadeemiale vastuvõtukorra muutmiseks ja täiendamiseks, kuid paraku pole sisulisi muudatusi tehtud,“ räägib Sulbi.

Seetõttu otsustas PPA, et kuni Euroakadeemia ei tee muudatusi vastuvõtuprotsessis, pole võimalik anda elamisluba nendele välisriikide tudengitele, kes tulevad kolmandatest riikidest.

Kuuldes, et PPA nimetas Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldus kooli uutele välisüliõpilastele elamislube andmast, läheb Nigeeriast siia õppima tulla soovinud  Nkwachi endast välja. „Vau! Mina kandideerisin sinna kooli, et tõesti õppida. Minu jaoks on südantmurdev, et ma ei saanud Eestisse tulla. Ma olen kulutanud palju raha, et välismaale õppima minna,“ räägib noormees.

Nkwachi kandideeris Euroakadeemiasse ärijuhtimise erialale. Ta võeti ka kooli vastu, kuid viisa saamine osutus tema jaoks liialt keeruliseks, mistõttu jäi tal  Eestisse tulemata. „Nigeerias ei ole Eesti saatkonda ja ma ei saanud teiste riikide kaudu ka transiitviisat. See kõik muutus väga keeruliseks.“ 

Välistudengite saatus pole veel kindel

Aga miks valis Nknwachi just Eesti ja Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia? „Tegelikult kaalusin ühe variandina ka IT-kolledžit. Ma olen teie riigi kohta nii palju lugenud. See on koht noore generatsiooni jaoks, sest riigi keskkond võimaldab teha karjääri ja kiirelt areneda. Samuti on seal hea keskkond idufirma loomiseks ning vähe antisotsiaalsust,“ räägib noormees. 

Tema sõnul ei olnud Euroakadeemiasse sissesaamine lihtne ning kõrgkooli ja tudengikandidaatide vaheline suhtlus oli hästi koordineeritud. Nkwachi proovib uuel sügisel õppima kandideerida Belgiasse või Valgevenesse. Küll  saabus Euroakadeemiasse õppima Nkwachi sõber.

Tema ja teiste sel aastal tudeerimist alustanud välistudengite saatus on aga lahtine. Kui nad endale kiiresti Eestis uut õppimisvõimalust ei leia, peavad nad ilmselt riigist lahkuma. Euroakadeemia rektor Jüri Martin  ütleb: „Ebameeldiv on see olukord selge see, aga viisa taotlemine on isiku enda ettevõtmine. Nad on tulnud siia viisaga oma isiklikul initsiatiivil.“

Rektori sõnul midagi ebaseaduslikku Euroakadeemias ei toimu.  „Eks iga tegevuse juures on mingisuguseid probleeme, aga ma ei näe siin küll mingit kriminaalsust. Mõningate tudengitega on probleeme olnud, aga nemad pole enam siin ja nad on ammu läinud. Me ei varja kedagi ja ei hoia kedagi siin varju all,“ räägib ta. „Ma loodan, et PPA muudab ikkagi oma otsuse lõpuks ära. Me pole midagi halba teinud: ei varastanud, tapnud, röövinud ega kedagi petnud,“ räägib Martin muigega hääletoonis.  Ta kinnitab, et need Eestisse saabunud välistudengid, kes reaalselt õppetöös ei osale, arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja. Sellega kaotab kehtivuse ka nende elamisluba. „ Üliõpilastega on sõlmitud õppelepingud ja kui nad seda ei täida, siis pole vastutus mitte meie vaid nende enda oma.“

Sarnaseid juhtumeid leiab ka teistest kõrgkoolidest

PPA välismaalaste talituse juht Signe Sulbi ütleb, et ka teistes Eesti kõrgkoolides on ette tulnud üksikuid juhtumeid, kus Maarjamaa ülikoolidesse pürgijad plaanivad pärast saabumist siit kohe jalga lasta ning piirideta Euroopasse pageda. „Kuid nende juhtumite puhul oli tegemist taotlejate poolsete rikkumistega,“ märgib ta.

Tallinna ülikooli (TLÜ) pressiesindaja Sulev Oll ütleb, et ülikooli laekus sel aastal avaldusi kokku 87-st välisriigist. TLÜ võttis vastu 255 välisüliõpilast, kellest pea pooled on Soome kodanikud. Kuigi TLÜ teeb koostööd Eesti õiguskaitseorganitega, on Olli sõnul  ette tulnud üksikjuhtumeid, kus välistudengi eesmärk ei ole olnud siin kõrghariduse omandamine.

„Ülikooli vastuvõtul püüame valida kandidaate, kes meie kultuuriruumis edukalt hakkama võiksid saada. Sisseastumisel kontrollime kõigi väliskandidaatide inglise keele oskust nii rahvusvaheliselt tunnustatud keeletestide alusel kui ka kõigile kohustusliku sisseastumisintervjuu käigus. Üldiselt võime öelda, et väljaspoolt Euroopat saabunud välistudengite õppeedukus on valdavalt hea ning õppetöös suuremaid probleeme ei esine,“ sõnab ta.

Tartu ülikoolis on 7. septembri seisuga immatrikuleeritud 494 uut välisüliõpilast kokku 74-st riigist. TÜ rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ja välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist Kaija Murasov ütlevad, et ka TÜ-s on olnud olukordi, kus välisüliõpilane katkestab õpingud üsna õppeaja alguses. Sellistest inimestest teavitatakse PPAd.  

TÜ-l pole infot, kuhu too inimene edasi suundub. Sisekaitseakaeemias magistrikraadi kaitsnud Andres Ratassepa diplomitööst selgub, et aastatel 2003-2014 oli Eesti kõrgkoolide kõige kõrgem välistudengite väljalangevus teiste hulgas Audenteses, Tallinna Ülikoolis ja Euroakadeemias. Nendes koolides ületas kõrgkoolist väljaarvatute arv kõrgkooli lõpetanute arvu. TTÜ-s, Estonian Business Schoolis ja Tartu ülikoolis seevastu viis suurem osakaal välistudengeid oma õpingud lõpuni ja lahkus Eestist diplomiga. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee