Maailm

NASA kukutas uurimisjaama Cassini Saturnile (1)

Piret Pappel, 15. september 2017, 15:03
19. juulil 2013 tegi Cassini kuulsa foto, kus Saturni rõngaste juures on näha tibatilluke Maa ja veel pisem Kuu. Uurimisjaam oli Maast 1,4 miljardi kilomeetri kauguselFoto: NASA/JPL-Caltech/Space Science Institute
Maale jõudis Saturni orbitaaljaama Cassini viimane signaal. Sond, mis on kevadest saati korduvalt hiidplaneedi rõngaste vahelt läbi lennanud, kukutas end Saturni atmosfääri ja sulas ära.

NASA, Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Itaalia kosmoseagentuuri (ASI) koostöös valminud Cassini lendas kosmosse 15. oktoobril 1997 koos pisema sondi Huygensiga. Too maandus 2005. aasta jaanuaris Saturni kaaslasele Titanile. Uurimisjaamade nimed on antud kahe Saturni ja selle kaaslasi uurinud astronoomi – Giovanni Cassini ja Christiaan Huygensi auks.

Cassini mudel NASA kosmosetehnika keskusesFoto: ROBYN BECK

Cassini leidis otsa täpselt kuu aega enne oma 20 kosmoseaasta juubelit. Sellest 13 aastat tiirles jaam Saturni ümber. Sotsiaalmeedias jagatakse ohtralt Cassini tehtud pilte ja NASA juhtimiskeskuses toimuvat sai jälgida ka internetis.

Mis teeb Cassini eriliseks?

Cassini oli neljas Saturni ligidale jõudnud uurimisjaam. Enne seda lendasid hiidplaneedist mööda Pioneer 11 ning mõlemad Voyagerid. Cassini on esimene kosmoselaev, mis jäi Saturni orbiidile tiirlema.

19. juulil 2013 tegi Cassini kuulsa foto, kus Saturni rõngaste juures on näha tibatilluke Maa ja veel pisem Kuu. Uurimisjaam oli Maast 1,4 miljardi kilomeetri kauguselFoto: NASA/JPL-Caltech/Space Science Institute

Sond avastas seitse uut Saturni kuud ning uuris põhjalikult planeedi suurimaid kaaslasi. Samuti said astronoomid palju infot Saturni rõngaste kohta.

Saturni rõngadFoto: NASA/JPL-Caltech/Space Science Institute

Cassini andmete põhjal sai selgeks, et Saturni jäise kaaslase Enceladuse pinnal laiub ookean. Veel aprillis andis NASA teada, et Enceladusel purskavatest jäävulkaanidest on leitud vesinikku, mis võib olla energiaallikaks võimalikele elusolenditele.

Cassini andmed kinnitavad, et Enceladuse jäävulkaanide juurest võiks elusolendeid otsida Foto: NASA/JPL-Caltech/Space Science Institute

Cassinil hakkas kütus otsa lõppema ning mingi aja pärast poleks NASA suutnud enam sondi trajektoori kontrollida. Kuna Saturni kaaslasi Titani ja Enceladust hinnatakse potentsiaalselt elukõlbulikuks, ei saanud NASA riskida võimalusega, et hädine Cassini võinuks ühele neist kukkuda. Kuigi kõik kosmoseaparaadid läbivad enne Maalt väljalendu põhjaliku puhastuse, pole päriselt välistatud võimalus, et mõni eriti vastupidav bakterispoor võiks uurimisjaama kukil siiski kosmosesse lennata.

Mis juhtus?

Cassini sisenes Saturni atmosfääri kiirusega ligemale 34 km/s. Kuna Saturnil on ülivähe hapnikku, oleks loodusteaduslikult vale öelda, et sond põles ära. Õigem on Cassini lõppu kirjeldada sulamisena, kuid inimsilmale paistaks see hõõguv ots siiski täpselt nagu põlemine.

Cassini saatis Maale infot senikaua, kui suutis. Missiooni ametlik lõpp saabus Eesti aja järgi kella 15 paiku. Saturn on Maast rohkem kui miljardi kilomeetri kaugusel ja Cassini viimane signaal jõudis meieni umbes 80 minutit pärast kosmosejaama hävimist. Selle püüdsid kinni Austraalias asuvad antennid.

Samal teemal

2. aprill 2018, 12:03
Hiina kosmosejaam põles ära Vaikse ookeani kohal
30. detsember 2017, 00:01
Teadusaasta 2017: astronoomias ja ravimitööstuses on algamas uus ajastu
12. september 2017, 15:13
National Geographicu kanalil esilinastub dokumentaalfilm NASA kosmoseaparaadi 13 aasta pikkusest missioonist
27. aprill 2017, 16:06
Kosmosesond Cassini asus viimsele teekonnale ja lendas läbi Saturni rõngaste vahelt

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee