5
fotot

Politoloog Rein Toomla märgib, et tänavustel valimistel on oodata rida kurioosumeid. Kokku kandideerib sügisestel kohalikel valimistel 79 omavalitsusüksuses volikogudesse 1729 kohale ligi 11 812 kandidaati. Täpne number võib veel muutuda, kuna teade kandidaadi loobumisest võib valimissüsteemi jõuda mõningase viivitusega.

Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla ütleb, et suurem rebimine tuleb taas Tallinnas ja Tartus. Tallinna volikogu 79 liikmeks soovib kandideerida kaheksas ringkonnas kokku 1451 inimest, mis teeb peaaegu 20 inimest ühele kohale (täpsemalt ca 18,37).

Tartus asub esialgsetel andmetel 49 volikogu koha eest valimistulle 361 inimest (ca 7,37 inimest kohale). Tartu puhul saab võrdluseks tuua ülikooli, kus menukamaks erialaks osutus sel aastal avatud ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava, kus kandideeris ühele õppekohale 9,8 inimest. Riigieelarvelistest kohtadest oli esimene traditsiooniliselt arstiteadus, kus viis inimest rabeles ühele kohale (176 õppekohta ja 629 avaldust).

Kentsakate nimedega valimisliidud

Toomla ütleb, et nagu ikka on valimisliidud edukamad maakohtades ja parteid linnades. Ta usub, et tänavu saavad liidud vähem hääli kui eelmistel valimistel – alla neljandiku. 

Maakohtades on nende edukuse taga oma kandi inimeste osalemine. Neid teatakse ja tuntakse hästi. Valimisnimekirju uurinud poliitikateadlast panevad muigama osa valimisliitude veidrad nimed. Mine võta kinni, kas see on selge eristumise eesmärgil või on inimestel elav fantaasia. Midagi on ju vaja teha, sest võrreldes 2013. aasta valimistega on seoses läheneva haldusreformiga omavalitsuste arv vähenenud ning seal volinikukohta saada on nüüd märksa keerulisem. 

Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla. (Teet Malsroos)

Kurioosumiteks võib pidada näiteks mõningate valimisliitude nimesid. Loogiline Pärnumaa Toris, liitunud Vihula ja Haljala valdade Plaan A, mis soovib „uut arengut ja head elu“, Valgamaal Pukas Rahva Hääl, Valga.Eluolu.ee ja Otepää vallas Vabaduse Vikerkaar, Narvas valimisliit Patriot, Kosel Sauna Valimisliit ja Tallinnas Valimisliit Metroolinn on markantsemad näited.

Lisaks neile alles kevadel registreeritud Ellujäämisliikumine, mis on esindatud paljudes ringkondades ja mille loojad tahavad 2019. aasta riigikogu valimisteks teha selle baasil uue partei, mis keskendub looduslähedasele elule ja eestlaste püsimajäämisele.

Põneva asjana nimetab Toomla, et mitu tuntud nägu riigikogust kandideerib hoopis väikestes kohtades. „Igor Gräzin Muhumaal, Oudekki Loone Võrumaal Antslas, Tartu endine linnapea Urmas Kruuse oma kodulinnas Elvas. See, et Ants Laaneots Tartus kandideerib, pole mingi ime,“ loetleb politoloog.

Keskerakond on ka Savisaareta tugev

Edgar Savisaare valimisliidule Tallinnas ennustab Toomla isolatsiooni. „Nii nagu erakonnad on öelnud, et välistavad koostöö Keskerakonnaga, välistavad nad koostöö ka tema liiduga. Tänu Savisaarele ületavad nad viie protsendi künnise, kuid jäävad volikogus nurka. Muidugi ei tee ka Savisaar ise enam häälterekordit. Venekeelsed valijad on harjunud valima parteid, mitte isikut.“ 

undefined (ALDO LUUD)

Toomla hinnangul jääb Keskerakond võimule, kuid ei suuda saada pealinnas pooli volikogukohti. „Nad ei suuda enam ainuvõimu saavutada ja peavad endale liitlasi otsima. Ilmselt piisab neile ka ühest koalitsioonipartnerist. Näiteks sotsidest, kellele võidakse pakkuda kaks aselinnapea kohta.“ 

Teised erakonnad aga ei suuda ilma Keskerakonnata omavahel koalitsiooni moodustada. Toomla usub ka, et EKRE rahvuskonservatiivid teevad tubli tulemuse ja võivad sotse isegi lüüa. „Neil on ju alles omaaegse Rahvaliidu struktuurid ja talveunes olevad liikmed. Nüüd on aeg seda eelist kasutada.“

Oluliselt kärbitud omavalitsuste hulk

Vabariigi valimiskomisjon (VVK) avaldas oma kodulehel kandidaatide nimekirja ning samas keelati 11. septembrist alates poliitpropaganda. Komisjoni meedianõuniku Kristi Kirsbergi sõnul on eelolevad valimised ebatavalised kahes aspektis. „Esimest korda saavad hääletada 16–17aastased, keda on üle Eesti umbes 24 000. Teiseks on tulenevalt haldusreformist vähenenud omavalitsuste arv. Kui 2013. aastal oli 215 omavalitsust, siis tänavu 79,“ märgib ta.

SÕNA SEKKA: Kohalikel elanikel on peagi taas võimalus otsustada, kes hakkavad lähiaastatel suunama kodukandi elu. Fotol kohalike omavalitsuste valimised Palupera vallas 2009. aastal. (ALDO LUUD)

Valimistest võtab osa 163 valimisliitu, seitse erakonda 271 nimekirjaga ning 59 üksikkandidaati. Keskerakond on esindatud oma nimekirjaga 73 ringkonnas. Reformierakonnal on oma nimekiri 54s, EKRE-l 50s, IRLil 47s, sotsidel 39s, Eestimaa Ühendatud Vasakparteil kuues ja rohelistel kahes omavalitsuses. 

Kohalike volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril.

SÕNA SEKKA: Kohalikel elanikel on peagi taas võimalus otsustada, kes hakkavad lähiaastatel suunama kodukandi elu. Fotol kohalike omavalitsuste valimised Palupera vallas 2009. aastal. (ALDO LUUD)

Jaga artiklit

31 kommentaari

H
hea  /   19:07, 15. sept 2017
geront on fotol! seniilsust paistab olevat kyll ja kyll. vene valija lausa jumaldab sellist , leonid brezneviga aravahetamiseni sarnane! urjaaa , tovarishtshi !
O
otepäält  /   16:37, 15. sept 2017
vabaduse vikerkaarest käime küll kaarega mööda. Peas peab midagi väga korrast ära olema, et sellist s.... genereerida.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis