Maailm

Tormikahjud ulatusid Kariibi mere saartel üle miljardi euro!

VIDEO | Florida evakueerub ning valmistub sajandi suurimaks orkaaniks

Toimetas Gerly Mägi, 9. september 2017 18:04

22 KOMMENTAARI

s
spets/ 10. september 2017 19:55
parim aeg korterikrattidel!
v
väga kurb, et / 10. september 2017 13:19
taevataat neid Trumpi valijaid (ca 90%)Texases ja nüüd Floridas selle eest nii rängalt karistab,
sest et president Trump laseb ja lubab ju looduse-ja kliimareostajaid edasi tegutseda, mille tagajärgedel tekivadki kliimasoojenemised ja sellised orkaanid ja muud loodusekatastroofid, mis hävitavad inimesi kui ka loodust.
k
Kagu-Aasias on olukord veelgi hullem/ 10. september 2017 11:42
Kagu-Aasias on olukord siiski märksa hullem, sest mussoonvihmad Indias. Nepaalis ja Bangladeshis on nõudnud üle 1200 inimelu ja üle 40 miljoni inimese elupaigad on kas hävinud või saanud tugevaid kahjustusi. Lisaks on inimesed saanud kannatada taifuunides (ehk Vaikse ookeani orkaanides), sest näiteks Hato hävitustöö nõudis ainüksi Macao´l 9 inimelu.
k
Kalla neile ookean pähe/ 10. september 2017 11:40
Siis teinekord teavad mis tähendab vöörasse riiki vargile minna
h
10. september 2017 14:50
hüüd Jumal karistab kogu aeg
S
.../ 10. september 2017 10:46
Sajandi suurim? Sellest sajandist ju alles 17-nes aasta käimas.
N
!/ 10. september 2017 14:29
Need sajandi suurimad korduvad viimasel ajal kuidagi väga tihedalt. Alles tosina aasta eest, 2005.a. oli see New Orleansi tabanud orkaan ning uputus sajandi suurimad. Ju jäävad meil ned sajandid siis kuidagi lühemaks.
Kui räägime saja aasta suurimast, siis pigem võiks see olla näiteks 1970.a või 1991. a suured orkaanid, mis tabasid Bengali lahe kaldaid, uputasid Gangese delta. Kui madalat, maju tiäis ehitatud rannikut tabasid 10 meetrilised tormilained.
1970.a. Hukkunuid eri andmetel kas üle 300 tuhande, teistel lausa üle 400 tuhande. Miljonid, vähemasti viis miljonit elanikku kaotas nii oma peavarju, kariloomad, vara ning põllusaagi. Seega kõik, mis neil oli.
1991.a. Hukkunute ametlik arv 139 tuhat. Peavarju ning vara kaotanuid umbes 10 miljonit.
p
Pustas/ 10. september 2017 04:26
Loodust hävitame ja raha on ka looduse poolt antud materjal ja kui loodus küsib hävitatud metsad ja maavarad tagasi,siis tuleb maksta oma elu või rahaga. Inimloomakari arvab,et võib teha mida tahab,
kuid on keegi veelgi võimsam, kui aatompomm.
r
10. september 2017 08:46
raha kohe kindlasti ei pärine loodusest vaid on inimkonna orjastamise ja hävitamise tehnoloogia vahend. Inimene ise on võimsam kui aatompomm, kui ta oma jõu tagasi võtab ja teadlikult tegutsema hakkab.
e
Endastmõista/ 9. september 2017 23:01
Ameerikas ollakse loodusest niivõrd kaugenenud, et pole ime, et loodus märatseb.
e
Endastmõista / 23:01, 9. sept 2017/ 9. september 2017 23:12
Vahet ju eriti pole, elad sa maal või linnas, kui orkaan tuleb siis tuleb ta niikuinii, olenemata inimese asukohast.
j
Jestas/ 9. september 2017 22:53
Jube küll. Inimesed ei saa muud teha kui lihtsalt varjuda. Tunnen kaasa neile kes oma kodudest ilma jäävad. Kahjuks loodusjõudude ees oleme me mannetud.
a
aga/ 10. september 2017 09:22
Kõik ei jõua varjuda, teedel on mitme kilomeetrised järjekorrad ja ärikad on tõstnud bensiinihinna kohutavalt kalliks. Jälle raha! Isegi nii kohutavas seisus pole inimlikkust ollagi.
s
10. september 2017 14:52
see ongi kapitalismi ilu

f
florida ejakuleerub/ 9. september 2017 22:37
kas sina oled keset 5 kategooria orkaani seksinud?
s
See ju kerge tuuleke / 9. september 2017 22:35
k
kas see on kättemaks Jumalatelt/ 9. september 2017 21:35
okupantidele siis miks ainult neile sest teisi ka olemas
k
kolm põrsakest/ 9. september 2017 21:09
Kui ameeriklased õpiksid maju ehitama, siis poleks need orkaanid nii hirmsad ühti. Niikaua, kuni ehitatakse neid papist ja paberist põrsamaju, niikaua nad neist ilma jäävad iga kord.
m
Mu tuttav käis Tongal./ 10. september 2017 12:13
Kunagi aastaid tagasi.Ta rääkis,et seal ehitatakse kergeid majakesi teadlikult.Tormi või maavärina korral raputab laiali ja hiljem ehitatakse uus.Naljalt inimene vigastada või surma ei saa.
Teine tuttav mees käis kunagi Tashkenti taastamas peale 1966.a. maavärinat.Rääkis,et kõige rohkem hukkunuid ja vigastatuid oli kaasaegsemate paneelmajade ja hruschovinite elanike seas.Äärelinnades savimajakeste rajoonides oli kannatanuid vähe.Need majakesed varisesid tolmuks.
S
!/ 10. september 2017 17:51
Selle päras ehitasid ka muistsed jaapanlased oma elumaju väga kerge konstruktsiooniga. Isegi kahekordseid ülikute maju. Kerged talad, väga õhukesed puitpaneelid, ba,bustoed, õlgmatid. Ning vaheseinad tekti üldse raamistikule kinnitatud tugevast paberimassist. Kui see kala varises, siis võis heal juhul vaid muljumiste ning sinikatega pääseda.
Väga maavärinakindlad on veel ka indiaanlaste tipiid, teivastest kokku pandud ning piisoninahkadega kaetud püstkojad ehk telgid. Või mongolite viltjurtad. Pajuvitssõrestikust ja vilg´dst kuplikujulised elamud.
i
9. september 2017 19:43
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
r
rs/ 10. september 2017 13:33
n
10. september 2017 14:53
nüüd imed ise m.u.nn.i

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee