Eesti uudised

Gümnaasiumijuht peab ideed tooreks

Aianduskooli direktor Kalle Toom: gümnaasiumi lävend on positiivne samm

Asso Ladva, 8. september 2017 17:27

49 KOMMENTAARI

m
,,,/ 9. september 2017 16:53
mitte ainult hinded ei ole tähtsad. Gümnaasium peaks ikka valima omale need, kes onpõhikoolis olnud normaalse käitumisega, see tähendab - ei ole mõtet gümnaasiumi lasta neid alaarenenuid, kes ei ole 16 aastaselt veel võimelised inimese moodi käituma.Kas tõesti peab gümnaasiumis lapsukesi korrale kutsuma ja käitumist õpetama.
Kodul on ka oma kohustused ja kui kodu midagi kaasa ei anna, pole mõtet gümnaasiume lagastada totudega.
s
Samal teemal/ 9. september 2017 14:27
terad sõkaldest eraldi! / 00:17, 9. sept 2017
Käib vahva vahutamine - kõik ikka selle nimel, et lihtsat reaalsust mitte tunnistada - inimesed on kahjuks üsna erinevad, ka haridusliku arengu tasandil.
Teeme näo, et kõik võiks ülikooli astuda...
Ja mis "ülikool" see peale sellist devalveerimist on????
h
huviline/ 9. september 2017 11:35
Kas see habemepats on mingi tsirkuseetenduse jaoks?
s
Soovitus/ 9. september 2017 10:00
Kui tõstate kõrgkooli astujate taset, siis tõstke ühtlasi ka õppejõudude taset.
a
ab/ 9. september 2017 09:03
Sibulatest kaugemale mittenägijad võiksidki aeda jääda ja oma ringmänge mängida!
l
Lii/ 9. september 2017 07:50
See on väga halb idee. Inimesele peab ikka jääma vaba valik. Mitte, te teie olete paremad saate gümnaasiumi ja teie halvemad ja lähete kutsekooli.
S
!!!/ 9. september 2017 02:29
See pakutav uus süsteem annaks automaatselt sissesaamise eelistuse püüdlikele tüdrukutele-tuupuritele. Poisid õpivad sageli kas vanematele või "õpetajatele" ning just nii palju, et klassi mitte kordama jääda. Sest elus on õppimisest sada muud huvitavat tegevust. Minul näiteks oli algkooli (praeguses terminoloogias põhikooli) lõpetamisel keskmine hinne vaevu üle 3.5, keskkoolis vaat et veel veidi allagi. Seevastu ülikooli lõpetamisel kaasa antud eksamitelehel oli mul kolmesid alla 25%, neljasid 50% ning viisi 25%. edestades seega oma kursusel üsna paljusid põhikoolis väga edukaid olnud tuupurtüdrukuid. Seega keskmine hinna ei näita veel inimese tegelikke võimeid ning potentsiaali. Sest kooliajal puudub stiimul oma potentsiaali avamiseks. Kogu põhikool on nii programmide kui õppemetoodika osas pigem tüdrukutekeskne ja poistele sageli igav ning tüütu. Pigem oleksid sisseastumiseksamid ning katsed märksa objektiivsemad näitajad. Mina ise muuseas, kuigi olin vaid "kõva kolmeline" võtsin end eksamiteks alati kokku ning nii algkooli lõpueksamid kui ka keskkooli küpsusekamid tegin ära ainult viitele ning neljadele.
v
Vanaema/ 9. september 2017 17:41
Mõistan poiste probleemi. Lapselapsed samast perest olid kooliajal väga erinevad. Tüdruk oli tubli 1.klassist alates, poiss lõpetas põhikooli tulemustega, mille järgi ta vist gümnaasiumisse uue plaani järgi ei saaks. Gümnaasiumisse ta ikkagi läks ,kus umbes poolel teel hakkas oma võimeid ilmutama.Nüüd on mõlemad ülikoolis, tüdruk humanitaarkallakuga , poiss harib ennast reaalainete valdkonnas. Mõlemil on seni läinud hästi,kuidas edasi, näeb tulevikus.
j
JUSS/ 10. september 2017 13:39
Kõrgkoolis õpib noor seda, mis teda tõepoolest huvitab. Põhi ning keskkoolis aga seda, mida kooliprogramm talle ette näeb. Mina näiteks olin võõrkeeltes, vene ning inglise keeles täiesti saamatu. Ja ka kehalises kasvatuses viimaste hulgas.
Samas olin aga kõva käsi reaalainetes. Nagu füüsika, keemia, astronoomia ning isegi matemaatika. Samuti huvitasid ka ajalugu ning geograafia. ning muusikaõpetus läks mulle juba sünnipäraselt hästi peale. kaasasündinud anne.
Samas ei huvitanud mind kuigivõrd bioloogia ained (botaanika, zooloogia, anatoomia ning üldbioloogia), kuigi ma neiski ainestes normaalsed hinded kätte võitlesin. Kuigi huvi puudus. Kõrgkooli minnes valisin aga endale eriala, mis minu huvidega kokku langes. mistõttu ka minu hinded seal olid parema kui keskkoolis.
a
Anna/ 8. september 2017 23:59
Praegu teevad gümnaasiumid ju sisseastumiskatseid. Kas sellest ei piisa. Hinnete keskmine pole päris õiglane. Koolid on erinevad, õpetajad on erinevad, nõudmised on erinevad.
m
maakas/ 10. september 2017 08:38
Mis kasu on katsetest? Tänapäeval loeb ju see õpilaste pearaha. Laps võib ju olla ka korralik kuid ei pruugi igale õpetajale meeldida. Omast kogemusest võin öelda, et minu hea peaga poissi oli koolile vaja selleks, et esindaks kooli ja tooks eriala ainete võistlustel koolile võimalikult kõrgeid kohti, mis omakorda tõstis kooli kohta õppeedukus tabelis. Kui oled nõrgem, siis pole kellegi mure, mis sust tulevikus edasi saab. Eks näis, kuidas Ossinovski mõtleb oma seadust realiseerida kus on pandud õpikohustus kuni 18 eluaastani? Edu lastele õpinguis aga tundub, et pigem mingu eestist kes vähegi suudab. Siin ei hoolita inimestest.

n
Nonii/ 8. september 2017 23:55
Sinna aianduskooli lähevad õppima ka kõrgharidusega inimesed, kes tunnevad täiskasvanuna, et tahaks veel midagi õppida (midagi enda jaoks ka).
Ega korralik keskharidus mööda külgi maha ei jookse, ei pea ju kohe kutsekasse tormama ja oma edasised võimalused sulgema.
a
Archibald Võhumõõk/ 8. september 2017 23:48
Üks mu klassiõde tahtis 8. klassi järel Räpina aianduskooli minna. Seal öeldi talle, et tunnistus on liiga hea selle kooli jaoks, minge keskkooli.
m
Maali/ 8. september 2017 22:05
Mingi rätt, habemepats ja rumal jutt, see tahab mingi soliidne õpetaja olla?
s
.../ 8. september 2017 21:58
see tähendab seda, et kutsekoolid on juba aastakümneid ajal jalgu jäänud, sest pole enma korralikke praktikaaegu nagu nõuka ajal, siis olid jah kutsekad väga hea haridusega, kuid siis oli ikka gümnaasiumi haridus koos kutsega, nüüd seda enam pole, siis oli kutsekeskkooli nimetus , said 11 klassi pluss kutse, seda aga tõesti heal tasmele, kus ühel kevadel oli mitu kuud tööpraktika ja teisel kevadel sügiseni tootmispraktikat juhtival kutsel näiteks.Nüüd on see olematu, kõrgkoolist tulevad tavaliselt ilma kogemusteta ametnikud, kes suuremas osas pole ennem midagi kogenudki.
t
Tagatargem/ 8. september 2017 23:12
Nii kipub olema, ehkki kutseharidus pole Eestis ära kadunud ja areneb vaikselt. Omaala meistreid on rohkem vaja. Amet võib olla ka muusikul, filoloogil ja ajaloolasel.
m
Mari/ 8. september 2017 21:33
On natuke kurb, kui Repsi unistus täitub. Mõnel on annet humanitaarainetes, reaalainetes aga põrub kolinal. Teisel hoopis vastupidi. Kas jäetakse kitsa huviga noored gümnaasiumi ukse taha ainuüksi selle pärast, et ei vasta nõuetele?
Kuidas siis täiskasvanute gümnaasiumiga jääb? Kehtestatakse samuti lävend?
e
Est/ 8. september 2017 21:24
Peale gümnaasiumi saab samuti kutsekooli minna. Valikuvabadus peab olema,ega enam ENSV pole.
p
Päris ausalt/ 8. september 2017 20:58
Mul õnnestus 6-ndas klassis 2 aastat ja 8-ndas klassis 3 aastat istuda. Keskkooli lõpetasin õhtukoolis ja seale seda tegin sisseastumiseksamid TPI-s.
Olen töötanud tippspetsialistina riigiasutuses 15 aastat.
Mul polnud aega lapsena koolis käia ja pealegi tundus see minule siis jube igava ja mõttetuna- hiljem selgus, et olen üsnagi geniaalne, seda teiste sõnul, sest ise ma endas mingit erilisust ei näe.
Minu ühe kaheksanda klassi tunnistusel oli nt 11 kahte, sest ma lihtsalt ei käinud koolis.
Kusjuures- ma arvan, et selline asi ei tulnud mulle sugugi kahjuks.
n
njah/ 9. september 2017 13:06
Meile sattus klassi istuma jäänud poiss, kes oli juba 5 aastat juba samasse klassi kinni jäänud ja nii ta 5 klassi lõpetamatta juba sõjaväkke võetigi. Meie alles hakkasime lõpetasime oma 8 klassi, kui noormees sõjaväest tagasi tuli koolitunnistusega taskus- Geenius? Meil kulus selleks 3 aastat, aga tema tegi 2 aastaga sõjaväes asja ära. Kindlasti oleks ta hea nomenklatuuri töötaja- etteütlemise järgi oli võimeline kõike suust välja ütlema- vene keele tunnis 1975 aastal kuulutas Lenini- Stalini ja Nikita bandiitideks ja ei saanud ise ka vist aru, miks direktori juurde saadeti, aga meil oli tõeliselt lõbus!
k
kõik käpad mulda/ 8. september 2017 20:21
ega puukallistamist ja nõgesesupi tegemist pole tarvis gümnaasiumis õppida
e
eesti mees/ 8. september 2017 20:42
TOETAME lävendit! Kahe- ja kolmemeestel ei ole mõtet gümnaasiumi trügida! Ja gümnaasiumid VALIVAD nagunii juba kui on võimalus - igatühte enam vastu ei võta!
m
maakas/ 10. september 2017 12:04
Siis võiks ju kohe hakata mõtlema ka gümnaasiumite sulgemisele. Õpilasi pole, Raha ei tule. Õpetajad jäävad tööta. Riigil jälle suur töötute armee ja maksumaksja arvelt muidugi. Hea mõte. Proua minister on ehk unustanud, et ka temal on hulk lapsi kooli saata. Las saeb aga enda oksa edasi, millel istub.

m
8. september 2017 20:19
Mul oli põhikooli keskmine 3.24, nüüd PhD Info ja kommunikatsioonitehnoloogias ning tööpuuduse ja palga üle küll ei nurise. Tööpakkumisi tuleb ka pidevalt. Lihtsalt lapsepõlve kodused olud ei võimaldanud õppida. Aga see ju paljudel nii. Seega olen sellisele lävendile väga vastu.
2
20:19-le/ 8. september 2017 20:45
Oled üksik ERAND või lihtsalt POPULIST! Aga pooled gümnaasiumi astujad LANGEVAD VÄLJA kui on viletsad õppijad! Kuulsad gümnaasiumid võtavad vastu ainult nelja-viielisi õpilasi!
t
tark mees taskus/ 8. september 2017 20:01
Väga loll mõte. "Haridusministrilt".Muidugi kutsekooli omadele meeldib, aga kas me tahame siis oskustööliste riiki? Selleks, et teiste maade kõrgeltkoolitatud saaksid meid hästi valitseda? Aga võibolla ongi õige, eestlased on niikuinii juba kadunud rahvas, mis siin ikka, las minna!
m
mis/ 8. september 2017 19:57
karistus see on, kui inime suunatakse tööle, millega ta hakkama saab??
i
innokenti varbavahe/ 8. september 2017 19:44
Kunagi aastal 1984 keskmise hindega 4 ma samuti ei pääsenud tolleaegsesse keskkooli...Sattusin kutsekeskkooli ning seal omandatud ametiga ja juurdeõpitud teadmistega samas ametis juba 30 aastat oldud.
a
Astu vaid üks samm !/ 8. september 2017 19:44
Positiivne lävend oleks, kui kõik eestlased, kui alaarenenud rahvus, Siberisse asumisele saadetaks !
s
Se-to/ 8. september 2017 19:41
a
"direktor"/ 8. september 2017 19:34
arvab, et "„Kava kehtestada gümnaasiumi pääsemiseks riiklik lävend on hea mõte, sest põhikooli lõpetajate valikute suunamiseks ei ole aastaid mitte midagi ette võetud,“
VALE! RIIK ON KOKKU KLOPSINUD TERVE SUURE SÜSTEEMI NIMEGA SA INNOVE JA RAJALEIDJA MAAKONDLIKUD KESKUSED.
Nende ülesanne peak olema see karjääriradade nõustamine ja suunamine
Aga tädid eelistavad ümar- jm. laudades kohvitada, targutada ja mõttetuid promobukletikesi toota.
Kui direktor sellesst sellest ametkonnast ei tea ning sealt oma tegevusele tuge ei leia, tuleb need muidusööjad laiali peksta.
v
Veneaeg/ 8. september 2017 19:16
Isegi stagnaajal oli midagi sarnast ja kah keegi ei virisenud (enne EV-d)
p
pärnakas/ 8. september 2017 20:49
Oli tõesti juba kunagi stagnaajal! Pärnu Koidula Gümnaasiumi võeti vastu põhikooli lõpetanuid, kelledel oli lõputunnistusel VÄHEM KUI KUUS KOLME ja ülejäänud hinded olid neljad-viied! Kes ei vastanud nendele tingimustele, see pidi kutsekooli minema!

a
Arvan/ 8. september 2017 19:10
Tõepoolest, keskkooli on mõtet minna siis, kui lähed kas kõrg-, üli- või kutsekooli, mis nõuab keskharidust. Samas on vaja oskustöölisi. Kõigil polegi vaja keskharidust ja ka kutseharidusega saab hästi teenida.
m
8. september 2017 19:42
Mis ila sa ajad? "Kõigil polegi vaja keskharidust ja ka kutseharidusega saab hästi teenida."
n
nii noor inimene ei tea veel, mida ta tahab/ 8. september 2017 20:12
alles gümnaasiumis hakkab noor aru saama õppimise vajalikkusest ja enda huvidest.
Seni oli nii, et kui olid viisik, siis teised sind ignoreerisid.
POP oli olla loll ja saada õpsidelt sõimata.
Gümnas jäävad need sellis selja taha ja noor/eriti poiss hakkab avastama maailma.
s
Sa arvan/ 9. september 2017 16:28
Oled ikka päris loll? Mine ravile.
s
Sa arvan/ 9. september 2017 16:29
On sul peas midagi viga? Mine ravile.
õ
Õpetaja/ 8. september 2017 19:09
m
mai/ 9. september 2017 17:07
m
mulle meeldib Eesti keel/ 8. september 2017 19:07
koos hariTusministriga ja tema lävendiga ilus sõna meie keeles, rikastab .
m
madrus/ 8. september 2017 18:54
... see juu DDR -süsteem .... saksa-demokraatlik-vabariik aastast 1970 .... :D ... uurige ajalugu ja öpilaste kiusamist ... :)
a
Archibald Võhumõõk/ 8. september 2017 23:46
Eks Mailis Reps on Saksa DV haridusministri Margot Honeckeri moodi ka natuke.
l
Lugeja tunneb huvi/ 8. september 2017 18:44
Kui päris kooli ei saa siis sinna aianduskooli ka ei lähe.
t
tark/ 8. september 2017 19:35
1
18:44-le/ 8. september 2017 20:50
OLE siis TÖÖTU ja ime KÄPPA!
t
To Ole.../ 8. september 2017 21:30
Palju aianduskooli lõpetanutest toidab ennast ja oma peret ära aianduse erialal töötades? Miskipärast enamus selle kooli lõpetajatest töötab muul alal.
a
---/ 9. september 2017 07:28
aianduskooli ja ka kõigi muude kutseõppeasutuste lõpetajatele ei ole kinni ükski tee. See, et nad suudavad muudel töökohtadel ennast tõestada, näitab vaid, et on saanud oma kutsekoolist mitte ainult dokumendi, vaid hoopis laiema arusaamise ja huvid eluks ja tööks. Põhjus selles, et kutseõppeasutuses on eriti poistele, kes põhikoolis on olnud saamatud, palju rohkem arenemisvõimalusi. Arukad arenevad kutseõppeasutuses, kui nad muidugi pühenduvad õppimisele, Hinnetekogujad gümnaasiumis jäävad neist kindlalt oma arengus alla.
l
Lugeja/ 8. september 2017 18:40
Aiandust saaks juurde õppida peale keskkooli.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee