Eesti uudised

Gümnaasiumijuht peab ideed tooreks

Aianduskooli direktor Kalle Toom: gümnaasiumi lävend on positiivne samm (49)

Asso Ladva, 8. september 2017, 17:27
IDEEL ON JUMET: Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom peab haridusministri algatust kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks riiklik lävend igati asjalikuks.Foto: Erakogu
„Kava kehtestada gümnaasiumi pääsemiseks riiklik lävend on hea mõte, sest põhikooli lõpetajate valikute suunamiseks ei ole aastaid mitte midagi ette võetud,“ ütleb Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom. „See on igati positiivne samm, vähemalt tehakse midagi.“

Haridusminister Mailis Reps käis välja kava, et tulevikus saaksid gümnaasiumisse vaid õpilased, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kes lävendit ei ületa, saadetakse kutsekooli.

Samal teemal

„Kuidas keegi ideed võtab, sõltub sellest, kuidas see ühiskonnale välja käiakse,“ sõnab Toom. „Haridusministri kava eesmärgiks on tõsta gümnaasiumiõpilaste taset ja seeläbi kõrgkooli astujate taset. Kui põhikooli keskmise hindega 3,3 lõpetanu veab ennast gümnaasiumist läbi, siis kõrgkooli materjali temast kindlasti ei ole. Ja see, kui ollakse kolm aastat gümnaasiumis ja pärast seda ei jätkata enam õpinguid, see on kõige halvem valik.“

„See võib osutuda karistava iseloomuga otsuseks,“ on Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer teist meelt. „Praegusel kujul on see suhteliselt mõttetu ettepanek, mis on läbi rääkimata nii õpetajate, õpilaste kui ka koolidega.“

Kutseharidusele tuleb kasuks

„Kutseharidusse astuvate põhikooli lõpetanute keskmine hinne on kuskil 3,3 ja 3,4 vahel,“ kõneleb Toom. „See liigutus ehk lävendi kehtestamine kutsehariduse mainele kahju ei tee, sest kutsehariduse maine on praegu väga tugev. See jutt, et kutseharidusse tulevad ainult lollid, ei päde.“

„Tõele ei vasta ka see, et kutseharidusest ei lähe keegi edasi õppima,“ teab Toom öelda. „Kohe pärast kutsekoolid lõpetamist jätkab kõrghariduses 12 kuni 15 portsenti lõpetanutest, viie aasta vaates ulatub kõrghariduses jätkavate kutseõppurite hulk kuskil veerandini.“

Gümnaasiumijuht eelistab mõttevahetust

„Põhimõtteliselt ma pooldan arutelu algatamist lävendi kehtestamiseks,“ sõnab Ojaveer. „Kuid selle mõttega peab harjuma. Kui selgub, et sellel meetmel on motiveeriv mõju õppimisele ja kõik põhikoolid saavad ühtemoodi aru teadmiste hindamisest, siis on see igati positiivne. Kohe kehtestades omandab lävend karistava iseloomu. Oled rumal, siis gümnaasiumisse ei pääse, lähed ametikooli ning õpid topeltkoormusega – ametit ja akadeemilisi aineid korraga.“

„Lävendi kehtestamine tõstab üles palju küsimusi,“ jätkab Ojaveer. „Nendeks on poiste aeglasem areng, põhikoolide erinev hindamine, ühelegi nendest küsimustest praegu vastust ei ole.“

„Mõnedes koolides on kindlasti ülehindamine,“ sõnab Eesti ühe parema kooli juht, sest enamus gümnaasiume korraldavad sisseastumiskatseid, näiteks Tartu gümnaasiumidesse teistmoodi ei saagi. „Üheks põhjuseks on see, et matemaatikat ei õpeta matemaatik või keemiat keemik. On tulnud välja ka selliseid lugusid, et õpilase ja õpetaja suhted mõjutavad hinnet. Nii on sisseastumiskatsetel selgunud, et õpilasele pandud hinne ei ole korrelatsioonis riiklikus õppekavas kirjeldatud nõudmistega.“

Valikuaasta projekt

Sel sügisel algas haridusministeeriumi eestvõttel ja toetusel valikuaasta pilootprojekt. See on mõeldud noortele, kes pärast põhikooli lõpetamist ei oska edasist haridusteed valida, ei osutunud gümnaasiumi valituks või on juba gümnaasiumiõpingud pooleli jätnud. Osalejateks on Tallinna Teeninduskool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool.

„Põhimõtteliselt on see gümnaasiumisse pääsemise lävendiga servapidi seotud,“ räägib Toom. „Projekt on selleks, et anda noorele aega atra seada. Noortele tutvustatakse võimalikult palju erinevaid erialasid ja ameteid, et nad oskaksid langetada otsuse, kuidas nad jätkavad oma haridusteed.“

Toomi sõnul projekt alles alguses ja osalevatel koolidel on selle sisustamiseks suhteliselt vabad käed. „Meie suund on maanoortele ja hariduslike erivajadustega õpilastele,“ tutvustab Toom oma kooli tegemisi. „Meil on õpperühm koostöös Maarja külaga. Pilootprojekti tulemusena peaks tekkima korralik õppekava, mida saaksid kasutada teisedki koolid.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee