Eesti uudised

Multikulti ja konservatiivsus EKRE moodi: islamimaa aser seisab eestluse eest  (181)

Marvel Riik, 9. september 2017, 00:05
Eesti mees: Kuigi Orhan Oktain on Aserbaidžaani juurtega, on ta oma sünnikodust rohkem kiindunud Eestisse, võideldes selle kultuuri eest.Foto: Robin Roots
„EKRE oli siiani ainus „lootuskiir“ selles põlisrahva vaenuliku immigratsiooni poliitikas.“ – „Elagu omas riigis, mitte siin väikses Eesti!“ leiavad sotsiaalmeedias kommentaatorid, kes on Lasnamäel EKRE nimekirjas kandideeriva aserbaidžaanlase Orhan Oktaini (28) vastu. Oktaini soov on aga näidata, et ka võõrpäritolu kodanikud võivad tahta eestluse õitsemist.

Kui välja jätta sünd Aserbaidžaanis, on Orhan Oktain elanud terve oma elu Eestis ja selle kultuuriruumis. Viisakusest lugu pidava inimesena saabub ta intervjuule täpselt kokkulepitud ajal, ind silmis helkimas, kui tervitame. Tema maitsekas riietus, ronkmustad juuksed ja tõmmum nahavärv ütleksid esmapilgul, et tegu on ärimehega idast, kellel läheb hästi. Kuid veatu eesti keele oskus, milles on õrnalt tunda eksootilist kõlanüanssi, räägib geograafiliselt hoopis midagi muud. Oktain aimab, millised küsimused on intervjuus tulemas. Ta vastab neile ilma erilise mõtlemisajata  avatult, olles intervjueerijaga, keda ta kohtab esmakordselt, justkui vana tuttav.

Samal teemal

Te lämmatate oma olekuga erakonda, kuhu kuulute. Konservatiivide pöidlahoidjad on teie pärast kahte lehte löödud ja üks pool on andnud lubaduse, et enam EKRE poolt ei hääleta.

Need inimesed, kes ütlevad, et minu pärast ei vali erakonda, on rohkem provokaatorid. Seda ei tasu tõsiselt võtta. Mõned hääled kukuvad ära, mõned tulevad juurde, aga see ei mõjuta asja kuigivõrd. Juhtkond toetab minu kandidatuuri ja seda tuleb ikkagi austada. Minu poole on pöördutud ka positiivses mõttes: võõrpäritolu, aga austab Eestit! Ma olen siin kogu elu olnud, selles mõttes ma tunnen ennast küll eestlasena. Kas nüüd kõik aktsepteerivad seda, see on teine küsimus.

Te ju töötate erakonna vastu, kehastades seda, mille vastu poliitjõud seisab. Teie vanemad tulid Eestisse 1980ndatel majanduslikel põhjustel – töö –, te olete uhke aserbaidžaanlane ehk moslem (mida on umbes 95% Aserbaidžaani elanikkonnast), tükike Eesti multikultist.

Ma ei usu, et tuldi ainult majanduslikel põhjustel. Mu isa ei elanud Aserbaidžaanis halvasti, see pole vaene riik, seal on ikkagi naftat. Isa tuli siia politseinikuks, talle meeldis siinne elu rohkem. Endistest NSVLi riikidest on Eesti alati olnud kõige läänelikum ja elu siin oli muidugi parem.

Kuidas on usuga?

Ma ei ole moslem ega usklik. Mošees ei ole ma kunagi käinud, küll aga kirikutes-katedraalides. Koraani pole ma sirvinud ja puudub ka huvi. Vanemad on öelnud, et aserbaidžaanlased on niipalju kordi oma religiooni vahetanud – judaismist õigeusuni –, et mis siis on see õige? Seetõttu ma ei lähe teemaga sügavuti. Tuleb olla lihtsalt hea inimene, ei tasu teha teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.

Kas erakonnas ei kasutada teie kohta erakonna aseesimehe Martin Helme loosungit: „Kui on must, näita ust“?

Noh, ta sai sellega päris kuulsaks, aga minu kohta ei ole seda kasutatud. Erakonnas tõlgendavad väga paljud seda teises kontekstis, viidates Euroopa Liidu rändekvoodile.

Kui ma 2014. augustis läksin erakonna Lääne-Tallinna tutvumisõhtule, tuli kohale ka Martin Helme, kes ütles mulle pärast: „Kuule, sa võid tulla erakonda.“ Mart Helmet teadsin juba eelnevalt, ta oli mu õppejõud Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) rahvusvaheliste suhete erialal.

Enne EKREt kuulus Oktain 4 aastat Reformierakonda, kuid rahastamisskandaalid ja poliitiline stagneerumine panid teda midagi muud otsima. TTÜs on ta omandanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal.

Kiidad loosungi heaks? Ei tunne ennast natukenegi puudutatuna?

Isiklikult ma küll seda ei võta, see pole minule suunatud. Ühiskonnas öeldakse iga päeva väga palju halbu asju ja kui neid kõiki tõsiselt võtta, siis inimene peaks hiljem olema väga kehva tervisega.

Aga mis tundeid-mõtteid see tekitab? Kas see ei ole selge märk, et olete vales seltskonnas?

Kui erakond suudab Eestit viia poliitiliselt-majanduslikult paremuse teele ja seda stabiilsena hoida, siis see pole halb. Meie erakond on selgelt vastu illegaalidele ja kindlal põhjusel. Me ei tea, kes nad on ja mida nad on teinud. Aga need immigrandid, kes tulevad Eestisse vastavalt seadustele, kes toovad Eesti ühiskonnale juurde väärtusi, austades siinset keelt ja kultuuri, neis küll midagi halba pole.

Millega igapäevaselt tegeled?

Peamiselt kinnisvaraga, mis on pereäri. Enne seda töötasin välisministeeriumi seireosakonnas uudiste monitoorimise ja konsulaarküsimustega.

Foto: Martin Ahven

Kandideerite Lasnamäel loosungiga „Anname tuld!“. Mis teid seal siis häirib?

Linnapilti vaadates võiks rohkem eesti keelt kasutada. Vähemusrahvused kalduvad vene keele poole, aga juriidiliseks keeleks on ikkagi ju eesti keel. Tahan, et teeremont oleks parem. Tallinnas on tulnud kogu suvi kannatada, osa töödest oleks võinud eelmisel aastal ära teha.

Eelmistel riigikoguvalimistel saite 125 häält. Kuidas nüüd kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel võiks minna?

Ma ei tea, mis tulemus tuleb, aga ma annan endast parima.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee