Maailm

Millist riiki võiks Kim Jong-un esimesena rünnata? (67)

Allan Espenberg, 8. september 2017, 20:43
TULEJOONEL: Kim Jong-un raketikatsetust jälgimas.Foto: AFP/Scanpix
Põhja-Korea juht Kim Jong-un on viimasel ajal igapäevane külaline meediakanalites ja ajaleheveergudel, sest tema pidevad raketikatsetused ja ülbed sõnavõtud on maailma riike tõsiselt ärritanud ja vihastanud. Räägitakse isegi uue maailmasõja võimalikkusest.

Kim Jong-un peaks tegelikult aru saama, et kui puhkeb sõda, kõige hullemal juhul isegi tuumasõda, siis tapetakse tema riigi inimesed suuremas osas maha. Kim oma õukonnaga jääb siiski arvatavasti ellu, sest talle on ehitatud vägevad punkrid, kus on võimalik üle elada isegi tuumapommiplahvatused. Aga keda ta hakkab pärast sõda valitsema ja keda oma arvukatesse koonduslaagritesse saatma, kui Põhja-Koreas pole enam inimesi?

Samal teemal

Juba ainuüksi seetõttu on väga ebatõenäoline, et Kim algatab mingi sõja, mis toob katastroofi ka talle endale isiklikult. Alguses oleks pisike sõda võib-olla isegi huvitav ja põnev ning Põhja-Koreale edukaski, kuid üsna pea võib see õnn pöörduda ja põhjakorealased hukkuvad tuhandete viisi.

Veelgi vähem on usutav, et Kim alustaks sõda Euroopa või kogu maailma vastu. Kui sõda tekib päevakorda, siis on tõenäolisem võimalus, et ta valib välja mõne riigi, kelle vastu sõjalist võimu ja rakette katsetada. Ja selleks ei pruugi olla üldsegi Ameerika Ühendriigid, millega käib Põhja-Koreal praegusel ajal kõige suurem arveteklaarimine ja sõnasõda.

Kim võib nn proovisõjas rünnata mõnd endale lähemal asuvat väiksemat riiki, olgu selleks siis Laos, Kambodža või Filipiinid. Põhja-Koreale kõige ligemal paiknevad riigid on Venemaa, Hiina ja Lõuna-Korea, kuid nende ründamist pole vist karta. Kuigi Lõuna-Korea on Põhja-Korea üks suuremaid vihavaenlasi, pole siiski tõenäoline, et ette võetakse just see riik. Hoopis usutavam on kallalekargamine Jaapanile, mida on juba mitmel korral püütud ka provotseerida.

Kõige isuäratavam võib Kimile siiski olla Lõuna-Korea pealinna Souli ründamine, mis riigipiirist vaid 40 kilomeetri kaugusel on suurtükkidele täiesti kättesaadavas ulatuses. Kuna Põhja-Korea relvastuses on 12 000 suurtükisüsteemi, siis saadaks Soul vaid mõne tunniga maatasa teha. Ja tuumapommi polegi vaja! Suurtükivägi pidavatki ajakirja The National Interest andmetel olema Põhja-Korea üks peamisi väeliike ja Kimi trumpe, kuigi ameeriklaste kinnitusel suudaksid esiotsa tuld Souli pihta anda vaid umbes 700 suurtükki, sest ülejäänutel kuluks positsioonidele jõudmiseks aega. Teisalt on õppused näidanud, et suurtükiväelaste lasketäpsus pole eriti kiita.

Kim alustab sõda siis, kui peab seda ohutuks nii endale kui ka  oma võimule, sest need on kaks asja, mis on tema jaoks kõige olulisemad siinses elus. Vastasel juhul – kui ta näeb sõja võimalikus kulgemises ohtu oma diktatuurile, ta sellisesse avantüüri ei lasku.

Kui aga mõni riik (Lõuna-Korea, USA, Jaapan) peaks ise alustama sõda Põhja-Korea vastu, siis ei oska küll ennustada, kuidas Kim võiks käituda. Peamiselt on võimalikud kaks varianti: ta poeb vaikselt oma urgu ja ootab sõja lõppu või laseb käiku kogu oma võimsa relvaarsenali, mille riik on oma rahva arvelt kokku ajanud.

Laupäeval võib toimuda uus raketikatsetus

Peamiselt hirmutab Kim Jong-un maailma riike oma rakettidega, mida viimasel ajal lastakse Põhja-Koreast välja praktiliselt vahetpidamata ja ohtlikes suundades.  Võimalik, et juba täna toimub järjekordne raketikatsetus.

Kui Põhja-Korea eelmiste valitsejate ajal toodeti ja katsetati rakette üsna vähe, siis praeguse Kimi võimuperioodil (alates 2011. aastast) on raketiaktiivsus suurenenud mitu korda. USA eksperdid on kokku lugenud Põhja-Korea raketistardid alates 1984. aastast, kui Põhja-Korea laskis taevasse esimese ballistilise raketi. Kui Kim Il-sungi valitsemisajal (1972–1994) oli 15 starti ja Kim Jong-ili ajal (1994–2011) 16 starti, siis Kim Jong-un on lennutanud välja vähemalt 84 raketti.

Nii võib teha järelduse, et praegusele Kimile meeldib erinevaid relvi katsetada. Küsimus on aga selles, mis eesmärgil ta seda teeb: kas lihtsalt lõbu pärast või on tal kaugemaleulatuvad plaanid.

KOOS SÕJAVÄELASTEGA: Kim Jong-un sõjaväelasi pärast õnnestunud raketikatsetust tervitamas.Foto: AFP/Scanpix

Suhteliselt võimas armee

Samas on ka Põhja-Korea sõjaline võimsus Korea poolsaarel hirmuäratav. Kui Põhja-Korea armees on umbes 1,28 miljonit meest, siis vastaspoolelt on nendele vastu panna vaid umbes poole vähem (Lõuna-Korea 625 000 ja USA 29 000). Põhja-Korea on juhtpositsioonil peaaegu kõigi näitajate osas, üksnes mereväelasi on Põhja-Korea vastastel rohkem. Lisaks teatati augusti keskel, et Põhja-Korea armeega liitus 3,5 miljonit vabatahtlikku, kelle hulgas on peamiselt üliõpilased, noortöölised ja erusõjaväelased. Kohaliku meedia teatel on miljonid korealased nõus hakkama vabatahtlikeks, et anda tõhus vastulöök USAle.

Eelmise pühapäeva varahommikul teatas Põhja-Korea  uudisteagentuur KCNA, et Kim Jong-un käis üle vaatamas täiustatud vesinikupommi, mida saab kasutada koos mandritevahelise ballistilise raketiga. Veel rõhutas KCNA, et pomm on väga suure hävitusjõuga ja selle võimsus kõigub kuni sadade kilotonnideni, kuid täpsemaid andmeid ei avalikustatud. Juba mõni tund hiljem teatas Põhja-Korea televisioon ka vesinikupommi edukast maa-alusest katsetamisest. Veidi varem olid Lõuna-Korea seismoloogid registreerinud Põhja-Koreas maavärina, mida otsekohe seostati võimaliku tuumaplahvatusega.

Lõuna-Korea ja USA spetsialistid on luureandmetele toetudes kinnitanud, et juba järgmise aasta lõpuks on Põhja-Koreal olemas korralikud ja töökindlad mandritevahelised ballistilised raketid (MBR), mis on suutelised kandma tuumapead. Rakettide omadusi on pidevalt suudetud parandada ja nad on võimelised lendama juba ligi 3000 kilomeetri kaugusele. Kuna USA sõjaväebaaside asukoht Guam, mille Kim on nimetanud oma peamiseks sihtmärgiks, asub Põhja-Koreast umbes 3500 kilomeetri kaugusel, siis pole seegi peatselt enam kättesaamatu. Mõningatel andmetel on Põhja-Korea käsutuses umbes 60 tuumaraketipead, mida võidakse Guami või ükskõik millise muu sihtmärgi ründamisel kasutada.

Kuna Venemaa on end pakkunud võimalikuks vahendajaks Põhja-Korea ja USA vahel, siis on ka paljud Vene asjatundjad võtnud sõna Põhja-Korea arengute osas. Näiteks sõjaväeekspert Vladimir Hrustaljov on veendunud, et Kimil on kasutada tunduvalt suurem ja täiuslikum raketiarsenal, kui lääneriikides teatakse.

Venemaa Kaug-Ida Instituudi teadlane Jevgeni Kim aga tõdes, et viimaste raketikatsetustega on Põhja-Korea demonstreerinud, et lääneriikide ees põlvili ei laskuta. “Esimest korda Korea ajaloos on tekkinud riik, mis ei kummarda kedagi ja viib ellu iseseisvat poliitikat,” märkis Jevgeni Kim.

Parlamendiliige Igor Morozov on aga väitnud, et Kim irvitab USA globaalse üleoleku üle. “Pole olemas mingit Ameerika ainulaadsust. Nad istuvad ega tea, mida väikese Põhja-Koreaga ette võtta,”  märkis Morozov.

President Vladimir Putin aga teatas, et Kimiga on vaja dialoogi pidada ja mingit muud tegutsemisvarianti polegi olemas. “Provokatsioonid, survestamine, sõjakas ja solvav retoorika on teed, mis viivad tupikusse,” ütles president.

Kimi tegevusse suhtutakse üsna ükskõikselt

Imelikul kombel ei pöörata Kimi raketitegevusele ega sõnadele erilist tähelepanu. Loomulikult protestitakse ja hurjutatakse, hääletatakse deklaratsioone ja karmistatakse sanktsioone, kuid midagi tõsisemat ette ei võeta. Võib-olla seisneb taolise käitumise üks põhjus selles, et psühhopaadi, hullumeelse ja haige juhiga (nii on mitu maailma liidrit Kimi nimetanud) pole võimalik asju ajada ja teda on parem rohkem mitte närvi ajada ning just seetõttu vaadatakse esialgu pigem eemalt, mis juhtuma hakkab. Seejuures loodetakse siiralt, et midagi tõsist juhtuma ei hakkagi. Mängigu Kim pealegi oma rakettidega ja elagu oma komplekse välja, kui see kellegile viga ei tee.

Isegi ÜRO on suhtunud Põhja-Korea raketikatsetustesse erakordselt leebelt, aga sel on ka oma põhjus. Esiteks, ÜRO pole juba ammu enam selline rahvusvaheline organisatsioon, kes suudaks ülemaailmseid arenguid kontrollida või veel vähem suunata. Teiseks, ÜRO Julgeolekunõukogus istuvad Põhja-Korea sõbrad Hiina ja Venemaa, kes saavad vetoõigusega kõik Kimi vastased otsused blokeerida.

Kuigi mõni riik, näiteks Jaapan, on tõsiselt mures ja isegi hirmul, kui üle saareriigi lendavad Põhja-Korea raketid, kuid isegi jaapanlased pole midagi konkreetset ette võtnud sellise ebanormaalse olukorra lõpetamiseks.

Korea asjade spetsialist Hanns Günther Hilpert teatas hiljuti ajakirjale Focus, et võib-olla hakkaks Kim mõningal määral oma tegude üle järele mõtlema siis, kui läänemaailm suudaks kehtestada Põhja-Korea vastu toiduainesanktsioonid. Sakslase kinnitusel sõltub Põhja-Korea toiduainete, eeskätt teravilja impordist. ÜRO andmetel on ligi pool riigi elanikkonnast kogu aeg näljas. Samas tõdes Hilpert, et põhjakorealaste elukvaliteedi veelgi suurem langus ei mõjuta riigi juhtkonna kurssi. “Oma sõjaliste eesmärkide nimel sunnib Kim inimesi nälgima,” möönis spetsialist.

Kui uskuda Põhja-Koreast läände põgenenud inimesi, siis on ka Põhja-Koreas hakanud usaldus Kim Jong-uni vastu murenema. Üks ülejooksik on näiteks rääkinud, et kui varem suhtusid põhjakorealased Kimi perekonda kui ilmeksimatutesse jumalatesse, siis nüüd on hakanud see komme taanduma. Paljud põhjakorealased ei austa enam Kim Jong-uni, teatas ülejooksik. Tema sõnul on hakatud rohkem pöörduma tõelise religiooni poole ja otsitakse midagi muud, mida austada.

Praegu naudib Kim siiski ülemaailmset tähelepanu ja maailma riikide liidrite erilaadseid sõnavõtte. Isegi sõim on talle meeldivam kui täielik vaikus. Seetõttu võiks katsetada, mis juhtub siis, kui maailm ei reageeri enam mitte mingil moel Põhja-Korea tegudele ja Kimi sõnadele. Et selline variant Kimi ärritab, see peaks üsna selge olema. Aga kuidas ta üleüldise vaikuse vastu võtaks, seda on raske ennustada.

Põhja-Korea rakette alla ei tulistata

Erukolonel Ralph Peters on selgitanud, miks USA ei tee isegi katset Põhja-Korea rakette alla tulistada. Põhiliselt pidavat põhjus seisnema selles, et USA kahtleb, kas ta suudab seda teha.

Ja kui USA ründeplaan nurjub, siis võib Kim sellest aru saada, et USA raketitõrjekompleksid pole talle ohtlikud. Nii saab ta julgust juurde ja võib veelgi arutumalt käituma hakata. Pealegi pole rakettide allatulistamine odav lõbu ja kui sellega peaks kaasnema ebaõnn, siis on raha läinud ja raketid ikkagi alles. “Me ei taha tiivustada Kimi. Kriisiolukorras me teeme loomulikult kõik selleks, et vähemalt osa Põhja-Korea rakette alla tuua. Kas meil õnnestub alla tulistada kõik raketid, seda me praegu veel ei tea, kuid me töötame selles suunas,” märkis erukolonel.

Tokyos töötava rahvusvaheliste suhete spetsialisti Stephen Robert Nagy arvates on Põhja-Korea rakettide edukas tabamine üsna lootusetu ettevõtmine. Tema seisukoha järgi kulub info kogumiseks raketi kursi ja sihtmärgi kohta ja vastava otsuse langetamiseks nii palju aega, et selle aja jooksul on rakett juba jõudnud sihtmärgini.

START: Stardib Põhja-Korea kontinentivaheline rakett Hwasong-14Foto: REUTERS/Scanpix

Põhja-Korea rakette alla ei tulistata

USA erukolonel Ralph Peters on selgitanud, miks USA ei tee isegi katset Põhja-Korea rakette alla tulistada. Põhiliselt pidavat põhjus seisnema selles, et USA kahtleb, kas ta suudab seda teha.

Ja kui USA ründeplaan nurjub, siis võib Kim sellest aru saada, et USA raketitõrjekompleksid pole talle ohtlikud. Nii saab ta julgust juurde ja võib veelgi arutumalt käituma hakata. Pealegi pole rakettide allatulistamine odav lõbu ja kui sellega peaks kaasnema ebaõnn, siis on raha läinud ja raketid ikkagi alles. “Me ei taha tiivustada Kimi. Kriisiolukorras me teeme loomulikult kõik selleks, et vähemalt osa Põhja-Korea rakette alla tuua. Kas meil õnnestub alla tulistada kõik raketid, seda me praegu veel ei tea, kuid me töötame selles suunas,” märkis erukolonel.

Tokyos töötava rahvusvaheliste suhete spetsialisti Stephen Robert Nagy arvates on Põhja-Korea rakettide edukas tabamine üsna lootusetu ettevõtmine. Tema seisukoha järgi kulub info kogumiseks raketi kursi ja sihtmärgi kohta ja vastava otsuse langetamiseks nii palju aega, et selle aja jooksul on rakett juba jõudnud sihtmärgini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee