Eesti uudised

Jaak Aaviksoo: Mailis Reps liigub lävendiideega õiges suunas, selle halvustamine näitab aga kahetsusväärset harimatust

EPL, 8. september 2017, 13:03

63 KOMMENTAARI

j
jj/ 9. september 2017, 17:08
poisid pole siis võimelised õppima. Selle asemel, et sellega leppida, tuleb siis poisid kooli saata aasta hiljem ja avada poistele eelklassid , üks õppeaasta lihtsalt rohkem neile. Siis lähevad aasta hiljem kooli ja suudavad seksikate tüdrukute kõrval hakkama saada. Teha , kus võimalik poiste klassid. Kaua see jauramine käib, et poisid on võimetud!
a
ab/ 9. september 2017, 09:10
Ma tunnen paljusid praeguseid tippjuhte, kes omal ajal olid koolis parajad kolmemehed, said nad keskas hakkama ja kõrgkoolis edukalt, Jaak sa oled harimatuse tippetalon!
e
9. september 2017, 08:25
Endine kiidab heaks praeguse ütlemisi...
e
... ja üks loll jutt veel tema suust ,/ 9. september 2017, 12:06
et lapsed kooli augistist , selline vastik kiusujutt käib tihti tema suust ,
miks küll selline kius ,kas närvid läbi ,pensionipõlv vist ootab ees juba.
a
arvaja/ 9. september 2017, 00:55
Selle lävendi toetamine näitab aga kahetsusväärset mõtlemisvõime puudumist. See tähendab võimetust tekkida võivate olukordade ettenägemise võime puudust. Mingi paari inimese subjektiivne suhtumine peaks määrama noore inimese saatuse? Ehk, kui noor ei jookse põhikoolis kaasa karjaga, siis võib ta kõrghariduse peaaegu ära unustada? Tehku parem katsed igasse gümnaasiumi astumisel. Siis on vähemalt nende korraldajatel huvi objektiivseid tulemusi näha.
h
8. september 2017, 17:47
Huvitav palju on meil kutsekoole mis on põhikooli baasil .
m
8. september 2017, 18:46
mis kutsekoolid, kas soovite 9 klassilise haridusega med.õe , parameediku, kiirabiõe , ämmaemanda,kätte oma elu usaldada, või loodate, et jõuate naaberriiki meditsiinilise abi järele siirduda?
e
8. september 2017, 19:51
Ega siis kõrgharidust ei anna ainult Tartu ja Tallinna Ülikoolid koos filiaalidega, keskhariduse puudumisel jääb haridus saamata Maaülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, või arvate, et peale 9 klassi lõpetamist võib kohe Maaülikooli või Sisekaitseakadeemiasse eksamid teha.
l
Lgp Hr Aaviksoo/ 8. september 2017, 17:35
Huvitav, mismoodi gümnaasiumi lävi kutsehariduse mainet parandab? Pigem on kõrgkoolid need kes peaks kutseharidusega noori eelistama, sõltuvalt erialast muidugi. Kutsehariduskeskustesse on vaja tublisid noori, mitte üksnes neid kes gümnaasiumisse sisse ei saanud. Tegelikult gümnaasiumitel puudub igasugune mõte. Vähemalt ühe ameti peaks iga noor oma elus omandama, tulgu temast hiljem kasvõi rektor.
e
Erik/ 8. september 2017, 17:34
Hea poliitargument - kes minuga nõus pole, on harimatu.
n
nonoh/ 8. september 2017, 17:33
eks püüame siis igale põhikooli läbinule anda gümnaasiumitunnistuse, ehkki tema pea ei võta ,midagi. Gümnaasiun olgu nendele, kes suudavad põhikoolis ennast tõestada õppimisega ja käitumibsega.
Kes on põhikoolis jobud õppimises ja käitumises, need õppigu amet selgeks ja asugu leiba teenima. Nii lihtne see ongi. Ära hüppa üle oma varju, kui sinust ei ole õppijat põhikoolis. Aju võib areneda ka 40-selt ja siis mingu kõrgkooli.
n
No/ 9. september 2017, 17:27
Eks kommentaar näitab ilmekalt Teie hariduse (harituse) taset..
u
up/ 10. september 2017, 00:38
ah siis kutsekooli kõlbavad jobud, huvitav suhtumine küll, mida sellest arvavad kutsekooli pedagoogid?

k
8. september 2017, 16:55
Kui ma õigesti aru sain siis näen järgmisi probleeme. Esiteks poisid, kes nagunii arenevad hiljem välja ja ei pruugi end enne gümnaasiumi kokku võtta. Siis need, kes on iseenesest andekad, aga valikuliselt. Mida siis ikkagi teha lapsega, kes joonistab nagu noor jumal aga muud hinded on 3 pluss. Kas need lähevad nüüd kõik kutsekoolidesse? Kunsti, muusika, spordi kallakuga kutsekoolid? Mis saab baleriinidest, muusikutest jne.
s
süsimust iroonia/ 8. september 2017, 16:23
ossinovski tahab ju kõigile ülikoolidiplomi postiga koju saata, no muidugi pole seda gümnaasiumi enam kelellegi vaja! :DD
e
ei ja veel kord ei/ 8. september 2017, 16:02
Hinne EI MOTIVEERI! Hinded on üks suurimaid koolistressi ja emotsionaalsete traumade põhjustajaid. Biheivioristlik õpetamine ja õppimine töötab tänapäeval üha ebaefektiivsemalt.
k
Kui level siis/ 8. september 2017, 15:57
Tüdrukutel 4 ja poistel 3.
m
mmm/ 8. september 2017, 17:43
Kas kuskil võetakse gümnaasiumisse õpilasi, kel tunnistusel kahed ?
p
Plärand/ 8. september 2017, 15:41
Plärandi lävend sellega saavutatud?
k
kõrgharidusega harimatu/ 8. september 2017, 15:53
keskhariduse omandamise mingilgi moel piiramine on rahva haridus-ja seega ka elatustaseme kohit semine.
õ
Õige/ 8. september 2017, 15:34
Pooldan ka Repsi, meil on liiga palju "kõrgharidusega" kuid harituseta noori, kõik ei saa olla pintsaklipslased, palju väärtuslikumad on siiski oskustöölised.Peale kutsehariduse saamist on võimalus omandada ka kõrgharidus , kuid siis juba erialal mis omandatud ja paralleelselt praktikaga oma õpitud ametikohal, praegu tormatakse ülikooli teadmata isegi mida õppida, kas veterinaariks või füüsikuks, kuhu kergemini pääseb sinna lähen!! Lohistab ülikooli põhiosa läbi ja läheb ikka taksojuhiks.
k
8. september 2017, 17:06
Kas sa jobu tead, mida peab teadma taksojuht? Kui palju koolitusi on taksojuhil? Sa ikka saad aru , et sõidujagaja ei ole taksojuht?
m
Muigega/ 8. september 2017, 17:35
Minu meelest peab taksojuht kõigepealt oskama barankat keerama. Kõik nagu asjalik teenindus, keeleoskus, navigaatori näppimine kui ei ole kohalik jne., jne, on loomulikud asjad, milleks koolitust just vaja ei ole.
t
8. september 2017, 18:48
Taksojuht on FIE- uuri raamatupidamist.
m
Muigega/ 8. september 2017, 22:02
See, kas taksojuht on FIE, või mingi firma palgalehel, ei oma mingit tähtsust. Aga su kommentaar näitas ära su taseme. Lühike, kuid see eest väga ilmekas. Raamatupidamine ei puutu muideks asjasse.
t
tv vaataja/ 8. september 2017, 15:22
Toetan Repsi, kaua see odratolguste järgivedamine tõeliste õppurite sekka ikka kesta võib, riigi kulu ja kirjadega. Kui õppida ei viitsi, pea ei võta ja õpihuvi ka ei ole, mida asja sul sinna ülemistesse kalssidesse on. Ilmaasjata raisata raha nende peale,kellest pole asja. Kes aga õppida tahavad, need saavad edasi ja siis ülikooli.
Üks küsimus veel, kuidas saavad Vene koolide lapsed kuldmedalitele õppida kui osa medaliste ei valda riigikeeltki, mis olevat neile kohustuslik õppeaine ja seega alla viie ei tohiks lõputunnistusel olla, et kuldmedal saada. Mõtleme nüüd.
r
Repsi küsimus on ammendatud/ 8. september 2017, 14:51
Nüüd on küsimus hoopis Aaviksoos. (Ei vääri nime ette Lp.). Kuidas ta küll need diplomid on saanud? Võiks k teistele oma kogemusi jagada.
j
jaan/ 8. september 2017, 15:30
teda peaks ikka kontrollile saatma
j
jah/ 8. september 2017, 17:19
eile ju üks kasvatusteadlane tegi Repsi ettepaneku maha AK-s. Aga poliitikud on meil ju nii targad, et spetsialistid pidagu suu kinni.

v
vanatoi/ 8. september 2017, 14:42
ainult need, kes on oma hariduse lamba eest ostnud või komsomolipileti eest saanud ülbitsevad nüüd !
q
Qwert/ 8. september 2017, 14:29
Imelik küll, kuid antud asjas olen Aaviksooga sama meelt. Ehk ta võikski õpetaja ametit pidada, aga mitte poliitikasse sekkuda. Aga see selleks. Aaviksool on õigus kui ütles, et gümnaasiumidesse võeti kõiki, kes viitsisid selleks soovi avaldada. See aga on esimene samm mandumise poole. Gümnaasiumiharidus on eelkõige neile, kel soov edasi kõrgkooli (unustame igasugu kassikoolid siin ära) tudeerima minna, aga mitte lihtsalt diplom saada omamata kõrvade vahel midagi selleks.
k
8. september 2017, 15:58
kes avaldab soovi keskharidust saada, peab Eesti riigis seda ka saama. Kui rattad repsid ja kadrid on kõik rahva säästud ära kulutanud , siis saan nendest isegi aru, et pole lihtsalt enam võimalik kogu rahvale soovikohast haridust anda ja osad tuleb siis paratamatult ja aega raiskamata tootvale tööle suunata.
q
Qwert/ 8. september 2017, 16:57
Kes avaldab soovi keskharidust saada, saagu, kuid läbi testide või eksamite. Ainult sel juhul saame me tasemel õpilasi. Ei tea, kuidas nüüd, kuid nõukogude ajal oli kõrgkoolidesse sisseastumiseksamid (1-4) pärast keskkooli lõpueksameid (7). Ja sai tehtud. Keskkooli süvaõppega klassidesse võeti põhikooli hinnete alusel. Kel paremad, sel olid paremad võimalused olla vastuvõetuks. Keegi ei nurisenud, sest kui keegi oli ikka rumal, siis ta seda ka oli.
t
8. september 2017, 17:22
Tean noormeest, kellele sai takistuseks ülikooli sisseastumisel eesti keele eksam, sest temale oli eesti keel emakeel. Eesti keelt võõrkeelena õppinud said sisse. Siis oli võimalus omandada haridus õppemaksu makstes. Ta maksis oma õpingud, lõpetas Tartu Ülikooli sai kutsemagistriks ja suundus välismaale erasekstorisse tööle, töö käigus asus ennast täiendama ja õppima ja omandas magistrikraadi välisülikoolis.
Nii ongi, et kui oled eesmärgikindel ja vanemad ka aitavad eesmärki saavutada, saad hariduse. Kas areneda ettevõtjaks või jääda palgatööliseks(ka ametnikud on palgatöölised, vaatamata ilusale nimetusele ametnik)?
t
Taat/ 8. september 2017, 14:23
Haridus ja haritus on kaks iseasja.Ülikooli diplom ei tähenda seda,et inimene on kompetentne valdkonnas,kus ta tööle hakkab.Praegu on määravaks TUTVUSED ja kõrgkooli diplom! Minu arvates on Eestis kõrgkoolid-TTÜ,TRÜ,EMÜ,Peda,ERKI ja Konservatoorium,ehk kõrgeim muusikakool!Teised kõik on kutseõppeasutused,kust peaksid tulema haritud,tehnilisi oskusi oskavad tööinimesed.Kõik ei saa olla juhid!
U
.../ 8. september 2017, 14:48
Umbes aastat 15 või isegi enam aastat tagasi hõisati et meil on nüüd 53 õppeasutust kus saab kõrgema hariduse. Igast kutsekoolist tehti nn. kõrgkool kust õppur sai paprite järgi bakalauruseks. Tänasel päeval on vist juba iga ametnik ja uksehoidja " kõrgelt haritud ". Kuhu selline kõrghariduse naeruvääristamine või " väärtustamine " on viinud näeme ehedal kujul tänasel päeval kus päevast päeva jätkub rumaluste paraad igas ametkonnas. Insenerid, tehnikud, arhidektid, arstid, õpetajad ja veel hulk tehnilist ja loovat taipu vajavad ametid vajavad kõrgemat haridusmäära. Aga mitte copy paste tegevad ametnikud, sekretärid jne. Kellele seda rumalate " bimbode paraadi" vaja läks ja läheb !?
t
Tartu (endine Riiklik) Ülikool/ 10. september 2017, 23:50
t
Tõsiselt.../ 8. september 2017, 14:20
....ebameeldiv inimene.Küll on endast heal arvamusel.
t
tibu/ 8. september 2017, 14:13
huvutav, kas kunagi laste peal see eksperimenteeerimine ära ka lõpeb?
e
ei iialgi/ 8. september 2017, 16:00
sest Iga uus minister hakkab koheselt OMA reformi ette valmistama. Meie Reformierakond on selleks aga lausa loodud.
a
ammu aru saanud/ 8. september 2017, 14:12
et idapoolse meelelaadiga aaviksoo teeb kõik, et eestlased võimalikult rumalad oleks, eriti mehed
ei mingit lävendit!! just poisid hakkavad hiljem õppima, muidu jälle seis kus kesk- ja kõrgkoolid naisi täis
kutsekasse annab minna ka peale kõrgkooli nagu paljud on teinud, sest üsna paljud uhha-muhha erialadel pole rakendust
see on praegusel kujul kutsekooli madaldamine, tegelik seis on selline et enne maalriks ja siis maalijaks ning enne oskus millega äri püsti panna ja alles siis ärijuhtimine
s
Selliseid/ 8. september 2017, 14:52
lihtsaid ameteid nagu maalrid ja krüpokipoisid õpetagu tööandja välja nagu vanasti, mitte maksumaksja raha raisata. Asi peaks üldse olema nii paika pandud et tööandja maksab temale vajaliku kutsehariduse kinni kui tal töötajat vaja on. Praegu koolitatakse aga tööandjad uluvad et oskutöölisi pole.
a
8. september 2017, 14:05
Aaviksoo: "...kutsekeskharidus on kõrgkooliõpingute alustamisel samaväärne gümnaasiumiharidusega...". Sel juhul tasub oivikutel põhikool alla lävendit lõpetada ja keskharidus kutsekas saada, et siis eelistatuna ülikooli sisse saada (on ju avalik saladus, et kutsekoolis on õpetuse tase väga madal, nii on oivikul ülilihtne häid hindeid saada:) Rumal jutt suhu tagasi, sm Aaviksoo.
n
nõmmekas/ 8. september 2017, 14:04
Jube hea kui targad teie olete. Teie targal juhtimisel jõuame varsti kohale.

a
aaviksoo on / 8. september 2017, 14:02
truualamlik lakei oma isandale !
See teglane läheb ajalukku mitte tallina ülikooli rektorina vaid samba -jaaguna.
Nagu tavaks saanud eestis - poliitikute lollused maksab kinni maksumaksja - neid klaaskuubiku lõputuid remonte .
8. september 2017, 14:02
Narva kõrgkooli tulevad õppima Venemaa Föderatsiooni, Ukraina noored venekeelsed. Kas arvate, et kehtestate eestlastele lävendi ja venekeelsetele vaevalt eesti keelt oskavaile annate kõrghariduse tasuta, sest neile ei kehti lävendid? Võib olla oleks siis eestlastel mõttekas osta Ukrainast keskkoolitunnistus?
l
8. september 2017, 14:01
Lp. akadeemikul on oma arvamus ja minul on oma arvamus ja minul ei ole vale arvamus. Meid, eestlasi ei ole ühte miljonitki, meil on ainult Eestis võimalik saada eestikeelset haridust, lävendid hariduse saamiseks võtavad võimaluse eestlastel haridust saada.
Lp. akadeemiku väide on õige, kui eestlased saaksid akadeemilise hariduse mitteeesti keeles, näiteks vene keeles( valim ligikaudu 250 miljonist), inglise keeles(valim 1 miljardist), jne. Valim (ka võend, väljavõte, väljavõtukogum) on üldkogumi osa,mille põhjal saab teha matemaatiliselt usaldusväärseid järeldusi. Minu väide on õige:eestikeelse kooli lävendid muudavad eesti keele oskamise mõttetuks.
t
8. september 2017, 13:59
Tartusse oleks ka vaja ühte Aaviksoo sammast!!!
n
nõmmekas/ 8. september 2017, 13:58
Kuulake parem muusikat. Me olemegi lollid ja mis siis!
t
tegelikult / 8. september 2017, 13:58
On ammu aeg muuta gümnaasiumid sellisteks tehnikumideks, kus lisaks keskharidusele, antaks ka paar-kolm lisaametit, mis tooks leiva lauale.
m
miks valitsejatel/ 8. september 2017, 13:56
pole mingit lävendit, peaasi et õiges parteis on?
a
aaviksoo/ 8. september 2017, 14:19
seda lävendit raudselt ei ületaks, suur osa meie "poliitikuid" samuti mitte
p
pole mõtet/ 8. september 2017, 16:03
Lahmida, Aaviksoo tegi Miina Härma Gümnas 2 õppeaastat ühe aastaga. ja teda peeti ikka geeniuseks.
h
halloo!/ 8. september 2017, 16:34
t
tõsi/ 9. september 2017, 19:39
nii see oli. Poliitikuna ei saa ilmselt rääkida seda, mida mõtleb, muidu kaoks kohe töö. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad.
m
8. september 2017, 13:55
Minul tekkis hoopis selline mõte. Kui tekitada lävend gümnaasiumisse saamiseks, aga ka pärast kutsekat saab minna ülikooli, siis tasubki ehk hoopis targematel sinna minna, lõpetada üliheade tulemustega (sest räägitagu, mida tahes, kutsekas pannakse lihtsamalt häid hindeid) ja oledki lupsti ülikoolis:)
j
jokk/ 8. september 2017, 14:12
Pärast kutsekat minnakse välismaale ja ongi Eesti ilma.
e
enna/ 8. september 2017, 16:01
mõned on nii teinudki ja väga rahul, nad juba eriala praktilisest küljest nuusutanud, nüüd teooria juurde. õppida lihtsam!

m
Mann/ 8. september 2017, 13:48
Esimest korda elus olen Aaviksooga 100% nõus.
t
Tõusik mis muu/ 8. september 2017, 14:11
Nagu tõeline shotsh - kes minuga nõus pole on ras, fas, put, kahetsusväärselt harimatu ja kõik need teised ARGUMENDID :)
No jaa, sellise haritlase (sõnavõtja) tegelik tase on ilmne - kadakasaks!
h
haritud aaviksuule/ 8. september 2017, 13:39
mees, sa oled nüüdseks suutnud ära õppida, mis vahe on klaasil ja plastmassil?
t
the mind was willing, but the flesh was weak/ 8. september 2017, 13:21
Aaviksoole võiks "NATO testi teha" ja kui ta seda adekvaatselt ei läbi, siis ta pole piisavalt heas füüsilises vormis et olla tegus jätkusuutlikkust tagav rektor. Kes sellest aru ei saa, et suure ülikooli juhtimine nõuab head tervist on lihtsalt kahetsusväärselt harimatu. Kas Aaviksoo ise ka sellest aru saab?

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee