Eesti uudised

Kooliaasta algus kiirustas tagant: Gustav Adolfi gümnaasiumi uus õppehoone muutus üleöö kasutuskõlblikuks (14)

Maarit Stepanov, 7. september 2017, 12:18
TÖÖKAS MEES: Teisipäevase avaürituse ajal ei lasknud ketaslõikuriga askeldanud mees end pidulistest häirida.Foto: Martin Ahven
Kui esmaspäeval Gustav Adolfi gümnaasiumi uus algklasside maja avati, polnud hoonele veel kasutusluba antud. Teisipäeva hommikuks oli aga luba laual. Kuidas sai koolihoone üleöö kasutuskõlblikuks?

Esmaspäeval, 4. septembril, kui Tallinnas Kotzebue ja Vana-Kalamaja tänava nurgal avati pidulikult Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside maja, juhtus nii mõndagi, mis on valmis hoone puhul ebatavaline. Avamisürituse ajal tuli välisseinalt lahti lipuhoidja, koridoris askeldas veel ketassaega töömees; põrandaid kattis tolm, piiretel läikis värske värv. Kõik see kokku vihjas, et tarvilikud tööd pole lõppenud. Arvamust kinnitas tõsiasi, et hoonel puudus avamisürituse ajal isegi kasutusluba.

Samal õhtul pärast tööpäeva lõppu polnud endiselt teada, kas kasutusluba tuleb: pääste- ja terviseamet olid oma jah-sõna andnud, kuid Tallinna linnaplaneerimise amet (TLPA) tegeles veel loa vormistamisega. Tallinna haridusameti peaspetsialist Leini Jürisaar ei söandanud Õhtulehele isegi kella kaheksa ajal õhtul öelda, kas kasutusluba on olemas. Lõplikult kinnitas Jürisaar kasutusloa andmist alles veidi pärast kella üheksat õhtul.  

TLPA koordinaator Margit Lokk selgitab, et kasutusloa taotlused esitatakse ja menetletakse elektroonselt ehitisregistri kaudu ning tavaliselt võtab kasutusloa saamine kuni 30 päeva. „Kui esmasel läbivaatusel on tuvastatud, et kasutusloa taotlust on võimalik menetleda, siis võtab TLPA taotluse menetlusse ning kaasab pädevad isikud ja ametid, kelle ülesandeks on kümne päeva jooksul kontrollida ehitise nõuetele vastavust ning vastavalt kooskõlastada või esitada puudused märkustena,“ selgitab Lokk. Nõnda osalevad menetluses näiteks terviseamet ja päästeamet.

Kui kontrollijatel pole märkusi, siis kasutusluba väljastatakse. Kui aga tuvastatakse puudusi, edastatakse need taotlejale lahendamiseks. „Kui taotleja on kõik märkused lahendanud, siis esitab ta kasutusloa taotluse uuesti ning kõik märkusi esitanud ametid ja isikud kontrollivad nende märkuste lahendusi,“  selgitab Lokk.

Kontrollimise ja parandamise ring

Nõnda käib ring seni, kuni puudusi enam pole. Lokk lisab, et kasutusluba on võimalik kooskõlastada ka tingimisi – see tähendab, et hoolimata esinevatest puudustest pole kasutusloa väljastamiseks takistusi. Küll aga tuleb loa taotlejal need puudused teatud aja jooksul likvideerida. Loki kirjalikust vastusest selgub, et lipuhoidja äratulekut märgiliseks puuduseks ei loeta: „Lipuhoidja paigaldamise kvaliteet ei mõjuta kasutusloa andmist, sest see ei ole ehituslik viga,“ sõnab ta.

TLPA koordinaatori sõnul oli Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside maja kasutusloa menetlemine samasugune, nagu teiste objektide puhul. „Kuna kooliaasta oli algamas, vaadati objekt ning dokumentatsioon pärast puuduste likvideerimist üle operatiivselt,“ lisab Lokk ja täpsustab, et kuna tegu on haridusasutusega, olid nõudmised tavapärasest rangemad. „Näiteks esitas linnaplaneerimise amet märkusi puuduvate põrandaliistude osas. Esimese koolipäeva edasilükkumine oli tingitud just sellest, et järgiti kõikide menetluse nõuete täitmist,“ selgitab ta.

Etteheiteid uuele õppehoonele oli nii tervise- kui ka päästeametil. Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul kooskõlastas amet õppehoone kasutusloa taotluse, kuid seda siiski ühe märkusega. „Märkus puudutas muusikaklasside tehnoseadmete müra probleemi,“ selgitab Saluri. „Mõõtmised näitasid mitteolulist ületust (1-2 dBA).“ Saluri sõnul ootab terviseamet puuduse likvideerimise tähtaja kohta veel hoone omanikult vastust.

Kontrolliti kaks korda päevas

Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Marek Hindreus selgitab: „Kui valminud ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele, siis päästeamet ei kooskõlasta kasutusloa taotlust ja kohalik omavalitsus reeglina ka kasutusluba ei väljasta.“ 

Gustav Adolfi gümnaasiumi vast renoveeritud maja kontrolliti Hindreuse sõnul mitmel korral. Viimati käidi kontrollimas 4. septembril ehk samal päeval, mil koolimaja pidulikult avati. „Nimetatud kuupäeval käis inspektor objektil lausa kaks korda – lõuna ajal ja õhtul enne tööpäeva lõppu,“ selgitab Hindreus. „Päeval avastatud puudus, et tuletõkkeuksed vajasid reguleerimist, oli õhtuks korras. Hoone sprinklersüsteemi on vaja natuke ümber ehitada, need tööd teostatakse lähima kolme nädala jooksul.“

Hindreuse sõnul ei kujuta sprinklersüsteemi [automaatse tulekustutussüsteemi] vead endast hoone kasutajale ohtu, sest süsteem ise toimib. Muud päästeameti märkused on Hindreuse sõnul praeguseks lahendatud. 

Nagu näha, võib tõsiasi, et septembris algab kool, kannustada kiiretele tegudele nii ehitusmehi kui ka ametnikke. Kui suve algul kooli laienemisplaanid avalikuks said, nimetasid kriitikud kogu toimuvat eksperimendiks. Suvel kajanud kriitikast hoolimata seadsid teisipäeval 565 õpilast oma sammud just Kotzebue majaks kutsutava hoone poole. Kokku õpib Gustav Adolfi gümnaasiumis nüüd 1265 õpilast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee