Imre Sooäär: ID-kaardid on ajale jalgu jäänud, aeg on edasi liikuda! (67)

"Olen seda teemat juba korduvalt ka riigikogus olles välja pakkunud, aga tänase päeva kontekstis on see veelgi aktuaalsem. Plastikkaart kui selline on juba iseenesest möödunud millenniumi rudiment. Nende hulk meie rahakottides koos erinevate sooduskaartidega ületab ammu mõistlikkuse piiri,“ kirjutab Imre Sooäär Facebookis.

„Me elame ajastul, kus peos oleva telefoniga on enamus asju võimalik otse korda ajada, kaasa arvatud autentimine. Nutitelefoniga saab valimistel osaleda, pangatoiminguid teostada ja kõiki muid e-teenuseid kasutada ilma ID-kaardita. Milleks veel täiendavat plastikkaarti kaasas kanda, mis pealegi spetsiaalset lugerit vajab. Piisab tegelikult ainult ühest rakendusest, et kuvada mobiili ekraanil sinu pilt isikuandmetega, nagu täna ID-kaardil, mida on võimalik lugeda ka piiril, pangas või politseis, sarnaselt lennujaamas e-pardakaardiga. Mobiili ID-ga on võimalik selles rakenduses isiku autentimine teostada ja rohkem polegi vaja. Igasugune vajadus eraldi kiibikaardi jaoks puudub juba ammu. Ausalt öeldes peale oma pensionärist ema ei tea ma kedagi, kes tänapäeval veel autentimiseks ID kaarti kasutab,“ kirjutas Sooäär.

„Pensionärid ja vähem kindlustatud, kes mobiili ei taha või ei jaksa soetada, võiksid tulevikus ennast identifitseerida pangakaardiga, kus samuti ju kiip sees, mida on võimalik elektrooniliselt lugeda ja sellega ka isik tuvastada. Millest selline suur ahastus täna, kui tegu on niikuinii kaduva meediumiga autentimise vallas? Võibolla seda oligi vaja, et samm tulevikku astuda.

Miljonites maksumaksja raha raiskamise asemel, et need 750 000 turvariskiga ID-kaarti nüüd uutega asendada, tuleks kogu riigis minna täielikult üle mobiili ID-le, mis on ka oluliselt turvalisem, sest riigihanke korras hunniku kaartide sisse ostmisel jääb alati küsimus, kas kiibi tootja mingit turvaauku endale ei jätnud. Igal mobiilil on seevastu unikaalne kiip juba sees, selgelt identifitseeritav ja isikukoodiga sidudes ka isik tuvastatav. Paljude erinevate tootjafirmade telefonikiipide lahti muukimine oleks oluliselt keerulisem, kui ühe riigihanke korras võitnud kaarditootja masstoodangu häkkimine," arutleb Sooäär.

"Neil kaartidel oli oluline roll meie E-riigi arengus, aga tänaseks on nad ajale jalgu jäänud ja aeg on edasi liikuda!“