Eesti uudised

PETTA SAANUD PENSIONÄR: „Eesti on võlgnike paradiis!“ (92)

Juhan Haravee, 6. september 2017 00:03
Eakas võlausaldaja on kaotanud usu Eesti riiki. Miks ei lähe riigi nimel tehtud kohtuotsus, millega võlgnik maksma kohustatakse, korda mitte kellelegi peale võlausaldaja. 

Järvamaal pensionipõlve pidaval endisel korrakaitsjal Aleksander Kuusikul (76) on Eesti vabariigis lokkavast seadusetusest tõsiselt kõrini saanud. „Mina ei kavatse seda nii jätta, kui vaja, lähen kas või riigikogu õiguskomisjonini välja,” hurjutab ta nii seaduseloojaid kui ka -täitjaid. Kümmekond aastat tagasi andis Aleksander ligi 800 eurot laenu oma kunagise kolleegi ehitajast pojale Andreile (47). „Ta tegi mul kodus remonti,“ meenutab Aleksander. „Siis tuligi jutuks, et ta kavatseb Soomes oma äri alustada ja vajab stardiraha. Mis mul sai selle vastu olla – tundsin ju ta isa – ja nõustusingi ausale mehele laenu andma.“ Andrei sai raha ja kadus. Aleksander lootis veel mõnda aega, et küllap hea kolleegi võsukese südametunnistus ärkab ja ta saab oma raha lõpuks tagasi. Lootuseks see jäigi. Nüüd aastaid hiljem kahtleb Aleksander, kas Andrei üldse Soome ehitusäri ajama sõitiski. Nördinud pensionäril ei jäänud lõpuks muud üle kui kohtusse pöörduda. 2012. augustis rahuldab Harju maakohus tagaselja Aleksander Kuusiku hagi Andrei Vorobjovi vastu ja mõistab Andreilt Aleksandri kasuks välja 767 eurot. Lisaks kohustatakse Andreid hüvitama Aleksandrile kohtuasjaga seotud menetluskulud 217 eurot. 

Samal teemal

Võlgnik ei kavatsegi maksta 

Nagu selliste võlanõuete puhul kombeks, rändab viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ühel heal päeval kohtutäituri lauale, sest Andrei ei suvatsenud võlgnevust vabatahtlikult tasuda. Kaks kuud pärast Harju maakohtu otsust algatab Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Aleksandri avalduse põhjal täitemenetluse. Koos kohtutäituri tasuga tõuseb Andreilt sisse nõutav summa juba 1249 euroni. Aleksander ootab sellest oma osa tänaseni.

„2012. aasta sügisel teatas Andrei mulle, et ta ei kavatse ei mulle ega ühelegi teisele võlausaldajale midagi maksta,” meenutab Aleksander. „Ta väidab, et ta töötab mustalt ja vahetab sageli töökohti, sest tööpakkumisi olevat piisavalt. Kohtutäiturilt sain teada, et olen oma nõudega selle tegelase võlausaldajate nimekirjas alles viimane ehk siis üheteistkümnes. Nimekirjas minu ees olevale isikule võlgnes Andrei üle 1300 euro.“ Aleksandrile ei mahu pähe, kuidas saab 47aastane kogenud ehitaja ja viieaastase tütre isa olla juba viiendat aastat töötu.

Kohtuotsusele järgneva viie aasta jooksul saab Aleksander kohtutäiturilt viis kirjalikku õiendit täitemenetluse käigu kohta. Nende sisu pensionärile erilist lootust ei anna, korrates tüütuseni ühte ja sama: „Maksuameti andmetel ei oma võlgnik töökohta. Tal ei ole registritesse kantavat kinnis- ega vallasvara, millele saaks sissenõuet pöörata.“

Aleksander on pahane, et kohtutäitur pole kohtuotsusele järgnenud aastate jooksul võlgnikuga kordagi kohtunud ega külastanud tema kohtuotsuses märgitud elukohta. „Kohtutäitur soovitas mul võlgniku töökoht välja uurida, et nad saaksid siis täitemenetlusega edasi minna,“ tõdeb petta saanud pensionär. 

Saame aru, aga aidata ei saa! 

Skeptiline Aleksander ongi nüüd aastaid kestnud võlajahi koorma suures osas enda õlule võtnud. Kirjutab, nõuab, pahandab. „Isegi politseist ei saanud ma abi, sest võlgnike jälitamine polevat nende asi,“ lausub Aleksander. Oma jao saab rahutult pensionärilt ka Harju maakohus, kes viis aastat tagasi mehel lootusesädeme hõõguma pani. „Kohus ei kontrollinud võlgniku tausta ega pannud mind fakti ette, et tal on juba arvukalt tuhandetes eurodes täitemenetlusi, mistõttu minu nõude rahuldamine polnudki enam reaalne,” kurdab Aleksander. „Oleksin siis nõudest loobunud ja säästnud 196 eurot riigilõivu.“

Aleksandri sõnul on temaga sarnaseid pettasaanuid Eestis tuhandeid. Kõik nad maksavad riigilõivu, palkavad advokaate ja eksperte, oodates asjatult riigi nimel tehtud kohtuotsuste täitmist.

Lohutust ei saa Aleksander ka justiitsministeeriumist. Seal toetatakse kohtutäituri väljendatud seisukohti. „Saame teie murest aru, kuid kahjuks on reaalne olukord selline…“ saab pensionär justiitsministeeriumist vastuseks oma selgitustaotlusele. Kui ikka midagi võtta ei ole, siis ka võtta ei saa, kinnitavad ametnikud.

Aleksander nõuab riigilt, et võlgnikud võetaks elektroonilise järelevalve alla koos kohustusliku regulaarse kontrolliga kohtutäituri juures või politseis. Võlgnike paradiisile Eesti vabariigis tuleb pensionäri sõnul otsustavalt lõpp teha.

Samal teemal

18.08.2017
Kohtutäiturite koja hinnangul peaks kõikide võlgnike andmed avalikuks tegema
14.08.2017
Kuidas on võimalik Eesti-suguses võlgnike paradiisis oma raha tagasi saada
30.07.2017
Romantilist suhet lubanud noor naine pettis vanalt mehelt välja ligi 90 000 eurot
23.07.2017
Pensionäride kino tõi Kaljulaidile uurimise kaela