Sisuturundus

KULDNE SÜGIS | Mis on soojustusmaterjalide tihti esinevad vead ja müüdid? 

Homer, 5. september 2017, 11:43
Kergvill on kõige enam levinud kokkupressitud rull- või plaatsoojustus ning kergvillad jagunevad omakorda klaasvilladeks ja kivivilladeks. Kergvillade kõige olulisem tehniline näitaja on soojusjuhtivuse tegur (λ - lambda). Lihtsalt öelduna näitab lambda väärtus soojustusmaterjalide puhul seda, kui palju sooja läheb kaduma läbi materjali. Mida suurem on lambda väärtus, seda rohkem sooja materjalist läbi pääseb ning seda kehvem soojapidaja on materjal.

Aga kuidas valida õiget soojustusmaterjali? Parima hinna ja kvaliteedi suhtega on variant kasutada natuke kehvema soojapidavusega 0,04 lambda väärtusega rulle ning panna paksem kiht, selle asemel, et kasutada kõige madalama soojajuhtivusega villasid (mille hind on kordades kõrgem kui nende soojapidavus). Tihtipeale on aga konstruktsioonis piiratud ruum, mida kasutada, näiteks ei soovitata seina liiga paksuks ajada ega viilkatust liiga sisse tuua. Selleks tuleks valida materjal, mis paigaldatava paksuse juures annaks ka piisava soojapidavuse. Nendel juhtudel hakatakse vaatama madalama lambdaga soojustusmaterjale.

Kindlasti on soojustusmaterjalide puhul ka väga oluline kasutusotstarve. Kõik materjalid ei ole mõeldud kaldustel ja püstistel pindadel kasutamiseks. Üldjuhul klaasvillad lambda 0,04 ja kõrgema lambda tooted ei sobi seina, sest toode on liiga kohev/hõre, et võib aja jooksul ära vajuda ning siis tekivad külmasillad. Seintes kasutatakse üldjuhul materjale alates 0,037 lambda ning madalamad. Lisaks on Knaufil selline toode nagu TP115, mis on mõeldud ainult siseseintes kasutamiseks –  tootjatel võib alati olla eripärasid ning selletõttu tasuks kahtluse korral konsulteerida spetsialistiga.

Müüdid ja tihti esinevad vead:

Kivivill on tulekindlam kui klaasvill. Kivivillal on spetsiaalsed tooted, mis tõesti taluvad kõrgeid temperatuure. Homeri e-poes leiad sellised tooted tehnilise soojustuse all. Kergvillade puhul on klaas- ja kivivilla sulamistemperatuuridel väga väike vahe ning on keeruline ühele selget eelist anda.

Sügelemine. See on põhjustatud lendlevatest osakestest, samuti võivad need põhjustada köhimist. Kõik Eestis müüdavad tuntud villad on biolagunevad – ehk lagunevad organismis erinevalt veneaegsest soojustusmaterjalist. Sügelevad aga kõik villad, sest tolmu on kõikides. Mõne arvates sügeleb klaasvill rohkem, teise arvates kivivill. See on ilmselt maitse küsimus ning sõltub paigaldusest. Põrandale villa pannes puutud ilmselt sügelemisega kokku vaid käsivartel, lakke ja viilkatuse alla pannes sügeleb pärast ka keha. Soovitame käia jooksva veega duši all, riided pesta pesumasinas ning mitte liigselt sügelevaid kohti hõõruda. Peale pesemist peaks juba parem olema.

Tuul on villa suurim vaenlane. Soojustusmaterjali töö seisneb kohevates villakiududes oleva õhu hoidmises. Mida vähem õhk liigub, seda paremini soojustusmaterjal toimib. Kui konstruktsioonis on viga ja tuul puhul soojustusmaterjali sisse, on kogu soojustamine vastu taevast. Seega tuleks lähtuda kogu konstruktsiooni ehitusest (mitte ainult soojustusmaterjali enda paigaldusest) ning vaadata üle auru-tuuletõkked, tuulutuskanalid, liitekohad jne.

Soojustuse puhul on alati pisidetaile vastavalt objektile ning kõigest rääkida ühes väikses artiklis on võimatu. Seega tasuks küsimuste puhul alati pöörduda meie spetsialistide poole e-mailil projekt@ehomer.ee või telefonil 6007207.

Lisaks saab lugeda soojustamisest ja soojustusmaterjalidest Homeri kodulehel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee