Birma moslemite toetuseks toimunud meeleavaldus Tšetšeenia pealinnas Groznõis 4. septembril 2017.Foto: Reuters / Scanpix
Toimetas Greete Kõrvits 4. september 2017 17:41
Novaja Gazeta vahendab, et täna toimunud meeleavaldusel Groznõi kesklinnas asuva mošee ees olevat Tšetšeenia siseministeeriumi sõnul kohal olnud 1,1 miljonit inimest. Rahvaloenduse andmetel elab Tšetšeenias 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku aga 1,4 miljonit inimest, mis tee nõnda võimsa toetusavalduse üsna ebatõenäoliseks.

Meeleavaldus, mis toimus Birma (kasutusel ka uuem nimi Myanmar) moslemite toetuseks, olevat möödunud intsidentideta. Erinevad välismaised allikad viitavad siiski, et meeleavaldusel osalesid kümned, mitte sajad tuhanded meeleavaldajad.

Birma moslemite toetuseks toimunud meeleavaldus Tšetšeenia pealinnas Groznõis 4. septembril 2017. Foto: Reuters / Scanpix

Tšetšeenia vabariigi juht Ramzan Kadõrov pidas miitingul ka kõne. Interfax vahendab, et muu hulgas olevat Kadõrov oma kõnes teatanud, et Birma usuvendade kaitseks on ta valmis isegi Venemaa välispoliitika vastu astuma.

Birma moslemite toetuseks toimunud meeleavaldus Tšetšeenia pealinnas Groznõis 4. septembril 2017. Foto: Reuters / Scanpix

Tegelikult on see, mille pärast meeleavaldajad kogunesid, kaugel mingisugusest humoorikast valearvutamisest. Birma moslemikogukond kannatab tõepoolest etnilise tagakiusamise käes. 25. augustist on naaberriiki Bangladeshi põgenenud vähemalt 18 000 rohingjat ehk Birma islamiusku elanikku. Sõjavägi hävitab külasid ja tapab elanikke, eriti noori mehi. Rohingjade tagakiusamine toimub süsteemselt ning praegu vallandunud vägivallalaine pole esimene omalaadne. Vahel kirjeldavad sõltumatud vaatlejad rohingjasid kui maailma kõige tagakiusatumat rahvus- või usuvähemust.