September käes, aga õunad alles toored (13)

Tartu valla Vasula Aia juhataja Imbi Rohejärv tõdeb, et sellist suve pole tema veel näinud. „Täpselt sama lugu nagu viljaga. Õunad ja marjad valmivad kolm-neli nädalat hiljem ning praegu on keeruline öelda, kas kõik sordid üldse küpseks saavadki,“ räägib ta.

Rohejärve sõnul edenevad õunad aeglaselt. Need pole mitte ainult rohelised ja toored, vaid tavapärasest ka väiksemad.

„Sellist aastat teist küll ei mäleta. On olnud hilisemat kevadet, aga soojakraadid on enam-vähem kaotatud aja ikka tagasi teinud. 1979. aastal võttis külm küll osa õunu meil ära, aga suurem külm oli alles novembri algul. Õunu oli lihtsalt nii palju, et saaki ei jõudnud enne ära koristada. Praegu ongi lootus ainult soojal septembril. Jälgime kogu aeg ilmaprognoose. Kaks külmakraadi õunu ära ei võta, aga viiega on mõistagi kõik,“ nendib ta.

Praegu ongi olukord Eesti ühes vanimas ja suurimas õunaaias selline, et saagikoristuseni pole veel jõutud ja niipea ka ei jõuta.

Klaarile hakkab hammas kuidagi peale

„Maasikaga oli sama lugu, et valmimine jäi kolm nädalat hiljaks. Kuna maasikat oli ka vähem, siis kajastus see hinnas. Praegu peaks käima kõva saagikoristus ploomidel, õuntel, pirnidel ja marjadel. Aga mõni sort ei pruugi tänavu korjamisküpseks saadagi. Näiteks 'Karksi renett´' võibki roheliseks jääda. Selle võib küll mingil ajal puu otsast maha võtta ja kambrisse panna, aga see ei järelvalmi. Õunad võivad järelvalmida, kuid selleks peavad need olema ikkagi korjamisküpsed. Osa sorte ei järelküpsegi. Kui tooreks jääb, siis pole nendega suurt midagi teha, sest enamik õunu läheb müügiks, mitte mahlaks. Ja toorest viljast ei saa ka head mahla,“ selgitab ta.

Rohejärv tõdeb, et tavaliselt hakatakse sügisõunu võtma septembri esimestel päevadel või augusti lõpul, kuid nüüd hakkavad valmima alles valged klaarid. Tavaliselt küpseb klaar juba juuli lõpul. Vasula õunaaias  valgeid klaare pole, kuid õunaaiast kümmekonna kilomeetri kaugusel elava Kersti sõnul hakkab tema koduaia klaaridele hammas praegugi veel vaevaliselt peale.

Mädanik sööb õunad juba puu otsas

Viljandimaal Karksi vallas elav Andres Mets kinnitab, et õunakoristus on ka Morna aias ligi kuu hilinenud. „Oleme alles nüüd 'Suisleppa' võtma hakanud. Ja see on umbes sama koristusajaga kui valge klaar ja 'Krügeri tuviõun'. Vana aed ei kanna meil tänavu üldse ja niiske ja külma suve tõttu on ka  palju kärntõbe,“ ütleb ta.

Rohejärve sõnul ennustas mullune ülisuur õunasaak, et tänavu ubinaid palju ei tule.

„Õunu on eelmisest aastast tunduvalt vähem, kuid vähem ka kui tava-aastal. Ploomid kannavad, aga neid on samuti vähem. Meie maheaiaga on täiesti null. Möödunud aastal oli õuna nii palju, et oksad murdusid ja me ei suutnud kogu saaki realiseerida. Aga see ongi õuntega nii, et ühel aastal on hea saak ja teisel sellest tingituna nigelam,“ räägib ta.

Ta lisab, et tänavune jahe ja niiske suvi tõi kaasa puuviljamädaniku, millega õunad puu otsas ära mädanevad.

„Mul on kodus valge klaar ja kaks kolmandikku mädanes enne küpsekssaamist ära. Ja ega ka kärntõbi tänavu maga. Klaar nakatab ka teisi sorte. Näiteks 'Krügeri tuviõun' on väga vastuvõtlik. Siin sõltub palju pritsimisest. Õunakoi probleemi ei paista õnneks tänavu olevat. Koide rohkus sõltub paljuski ka nende talvitumisest,“ ütleb ta.

Tänavu on palju ringi lendamas ka mähkureid, kelle röövikud ehk õunaussid aplalt ubinatesse käike uuristavad.

Rohejärve sõnul on Eesti õun endiselt paar-kolm korda Poola kaubast kallim. Kuidas Poola kolleegidel õnnestub nõnda odavalt toota, jääb talle mõistatuseks, kuna ka meil makstakse pindala- ja aiandustoetust.

„Aga positiivne on, et inimesed, kel rahakott lubab, ostavad üha rohkem kodumaist õuna. Ma ei teagi praegu, kui palju Eesti õunad sel aastal kaubanduses maksavad, aga eks need kahe euro kanti kilo eest ole,“ ütleb ta.