Eesti uudised

Kobraste brigaad näitab maaomanikule hambaid: talunik ei jõua nii palju lammutada, kui kibe kobras ehitada (35)

Arvo Uustalu, 2. september 2017, 00:01
ÜHE ÖÖGA: Ööga koprad mingit megaehitist rajada ei jõua, kuid tamm on piisavalt tugev, et selle taha paisjärv tekitada.Foto: Kreete Uustalu
Tartu- ja Põlvamaa piiril asuva Talvikese küla kandis elavad väiketalunikud on hakanud võitluses veeloomadega alla jääma. Päeval lammutatud kopratammid on hommikuks üles ehitatud. Ja nii ööst öösse.

Kobrastega jagavad piirkonna väiketalunikud maid juba kolmkümmend aastat, kuid tammimeistrite töökuse ja kopatunni hinna kasv on viinud selleni, et inimestel tuleb leppida sellega, et kraavide ja ojade lähistelt palgipuud ei saa.

„Aprillis oli minu maa peal seitse tammi. Kõige suurem oli poolteist meetrit kõrge. Nende ehituskunst ja loogiline mõtlemine on lausa imetlusväärsed. Nii kapitaalsed ehitised, et iga oks ja kivike on omal paigal. Ja ega nad puid langeta, kui ümbruskonnast on oksi ja ronte tuua. Ei hakka hambaid kulutama. Neil on niipalju tarkust, et lammutatud tammidest ehitavad kõigepealt üles veepaisutamise jaoks kõige olulisema ja siis järgmise,“ räägib ta.

Loomade ehituskihu maandamiseks on Tähepõld vette tõmmanud jämedad trossid, kuid ka need loomi ei peata.

„Ega nad raudadesse ka tiku. Jagavad matsu ära, et midagi on valesti. Ja raudade panek on ka ohtlik värk, sest siis pead vastutama selle eest, et mõni inimene sinna juhtumisi sisse uitab,“ nendib ta.

Ta lisab, et isegi väike külm ei kahanda piiberite tööindu ja ehitustegevus jääb soiku alles krõbedamate külmadega.

„Kui radikuliidi saan, siis tean keda süüdistada,“ muigab Tähepõld.

AUSTUSEGA: Maaomanik hindab kobraste töökultuuri ja meisterlikkust kõrgelt.Foto: Kreete Uustalu

Ta tõdeb, et kui hundid lambaid rapivad või siga tädikese kartulimaa üles songib, siis maksab riik kompensatsiooni, kuid koprakahjud tuleb maarahval kanda. Tema teada ei tohi tammisid loata isegi lõhkuda.

Keskkonnameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitab, et nõnda see ei ole ning kui paar kuud välja arvata, siis on koprad jahimeestele lindpriid.

„Kuuekümnendatel aastatel oli tõesti nende küttimine rangelt keelatud, siis oli selleks vaja eriluba. Nüüd ei ole lubatud neid küttida ainult 15. aprillist kuni juuni lõpuni. Uue jahiseaduse järgi ei pea taotlema luba ka tammi lammutamiseks,“ selgitab ta.

Ta lisab, et maaomanikele on juurde antud nii õigusi kui ka kohustusi ning veekogu läbilaskmisvõime eest peab hoolt kandma kinnistuomanik. Maaomanik võib koguni kobrastele jahti korraldada. Selleks peab olema kaasatud inimene, kel on olemas jahitunnistus. 

Kaks aastat tagasi kirjutas Õhtuleht, kuidas Võrumaal Juba küla aladel tirisid koprad oma tammi Teise ilmasõjaaegse mürsu ja tammi lammutanud mees virutas sellesse kangiga. Nii töömees kui ka koprad olid õnnesärgis sündinud – tapamasin ei plahvatanud.

VALVAS: Koprabrigaadi maaomanikul näha pole õnnestunud. Fotol olevat looma Talvikese küla kraavide paisutamises süüdistada ei saa.Foto: Toivo Kaskpeit

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee