(Teet Malsroos)

Superministeeriumi hoonest on saamas monument sellele, kuidas riigi teod ei vasta sõnadele: riigiasutuste üle riigi laiali kolimisest räägitakse juba ammu, aga ministeeriumid toodi Tallinna kesklinna kokku; avalikku sektorisse lubatakse palgata 1000 erivajadusega töötajat, ent riigi uusimasse esindushoonesse liikumispuudega inimesel asja pole – iga korrus on omamoodi takistusrada. Töötegemine on takistatud praegustelgi töötajatel: päike paistab silma, tuled kustuvad ja osa tööajast kulub pikas liftisabas ootamisele.

Valimisedu retsept

Raha, hääled, inimesed on valimisedu retsept ja põhjus, miks Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõis ning Edgar Savisaar otsustasid munad ühte korvi panna. Kui rahastusallikas on selge, arvestatav häältesaak kindel ja kampaania tarvis ei pea niigi pidevalt meediapildis olevad asjaosalised eriti pingutamagi, siis jääb küsimus, kes on ühisnimekirjas kandideerivad inimesed. Kas kaamerapilti jäänud Savisaare paber tuntud nimedega oli midagi muud kui pettemanööver, et juhtida tähelepanu eemale tegelikelt kandideerijatelt, keda mõjutatavat ähvarduste ja tööpakkumistega, selgub peagi.

Klaasitäis kolibakterit Teilegi?

Endise keskkonnaministri Marko Pomerantsi aastatetagust suurustamist, et tema võiks Tormasse maetud katkusigade lähedusest vett juua küll, võis mõista, sest tal polnud sealsest kolibakterisaastest aimugi. Hoopis kummalisem on Tähtvere vallavanema jutt, et kolibakter ei tee inimese tervisele midagi hullu, pärast seda, kui Ilmatsalu kraanivee reostatus oli juba tõendatud. Vaevalt et kolibakteri lisandisse oma kraanivees suhtuvad nii leigelt kodanikud, kes jõudsid mitme nädala jooksul kogeda, kui „hull“ saastunud vee joomine tegelikult on või pole.

Teenib palju, kulutab rohkem?

Rikas pole mitte see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab, on tõetera, mis peaks meenuma just parematel aegadel. Ajaloo kõrgeimat keskmist palka teenivat eestlast kammitseb ülearu kulutamast nii kiire hinnatõus poodides kui ka valusalt mällu sööbinud masukogemus. Ent mis tooks säästukursile tagasi kiirest majanduskasvust ilmselgelt lummatud ja üha suuremaid kulutusi plaanivat valitsust?

Kool lastehoiuks

Kelle huvides võiks olla laste saatmine kooli alates 1. augustist, selgub ettepaneku tegijate argumendist, et tänapäeval töötavad vanavanemadki kõrge eani välja: eesmärk pole mitte laste harimine, vaid nende jalust ära saatmine. Kahjuks on ohtlikke märke koolide taandumisest õppeasutusest lastehoiuks teisigi. Näiteks tõsiasi, et klassi ette jagub aina vähem kvalifitseeritud õpetajaid.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis