Maailm

Alpikülasid ähvardavad enneolematud hiidlained ja rusuvoolud  (11)

Aadu Hiietamm, 31. august 2017, 19:51
PÄRAST KATASTROOFI: Vaade Bondo mägikülale, mida tabas eelmisel nädalal kaks rusuvoolu. REUTERS/Scanpix
Bondo mägiküla Lõuna-Šveitsis Graubündeni kantonis tabas eelmisel nädalal kaks suurt rusuvoolu, mis purustasid või kahjustasid 16 hoonet. Surma sai kaheksa rusuvoolu alla jäänud matkajat. Teadlased hoiatavad nüüd, et liustike sulamise tõttu on uued katastroofid vältimatud.   

Esimene rusuvool tabas Šveitsi lõunapiiril asuvat Bondo mägiküla 23. augustil ja teine kaks päeva hiljem. Mägedes toimunud maalihe vallandas neli miljonit kuupmeetrit kivimeid, mis veega segunedes tohutu rusuvooluna orgu sööstsid. Liikuma pääsenud kivimite kogumaht ületas 1,5 korda Cheopsi püramiidi mahu.

Rusuvool võttis elu kaheksalt matkajalt

 Õnneks läks suurem osa rusuvoolust külast mööda. Hävis või sai kahjustada 16 hoonet. Küll aga võttis esimene rusuvool elu kaheksalt samal ajal mägedes olnud matkajalt. Surma sai neli sakslast, kaks austerlast ja kaks šveitslast. Nende laipu tõenäoliselt ei leita.

Praegu käivad Bondos puhastamis- ja taastamistööd, milleks kohalike võimude teatel kulub aastaid. Millal külaelanikud oma kodudesse tagasi saavad pöörduda, ei tea praegu veel keegi. 

Teadlased hoiatavad, et Bondos juhtunu on alles algus ning Alpides asuvaid külasid ähvardavad uued suured katastroofid. 

Nimelt on hakanud liustikud seoses kliimasoojenemisega järjest kiiremini sulama ja veevoolud uuristavad kaljusid. Ajalehe SonntagsZeitung andmetel jälgivad sensorid Alpides praegu 100 varisemisohtlikku kaljuseina. Tegelikult on varisemisohus kohti Alpides oluliselt rohkem ja kõik asukohad ei ole teadagi. Nii ei peetud ka Bondo piirkonda seni ohtlikuks.

MÄGIKÜLA: Vaade Bondole, mida tabas eelmisel nädalal kaks rusuvoolu.< AFP/Scanpix

Zürichi ülikooli professor Wilfried Haeberli hoiatas ajalehes Blick, et Šveitsi mägiküladel tuleb olla valmis veelgi suuremateks rusuvooludeks. Sulavatest liustikest moodustuvad uued mägijärved ning kaljude varisemisel nendesse vallanduvad halvimal juhul kuni 100 meetri kõrgused hiidlained, mis mäest alla tormates purustavad kõik ette jääva.

„Küsimus ei ole enam selles, kas midagi niisugust juhtub, vaid selles, millal ja kus,“ rõhutas professor Haeberli. 

Ajaleht Blick meenutab, et 2010. aastal tekitas Peruus liustikujärve paiskunud kalju- ja jäälaviin 30 meetri kõrguse laine, mis mööda mäekülge orgu sööstis. See tähendab, et professor Haeberli hoiatusse tuleb suhtuda täie tõsidusega.  

 REUTERS/Scanpix

Vajalikud on ennetavad meetmed

„Šveitsil on raha ja ka teadmised niisuguste katastroofide vältimiseks, kuid demokraatia veskid jahvatavad liiga aeglaselt. Paljud ohud muutuvad akuutseks alles 30 aasta pärast, kuid ennetavaid töid tuleks teha juba nüüd. Näiteks tuleks suurendada paisjärvi ja rajada tunneleid liigse vee kõrvale juhtimiseks. 

Puhastamistööd REUTERS/Scanpix

Samal teemal

31. august 2017, 10:50
Lõuna-Aasias on sel suvel ilmastikuolude tõttu hukkunud juba üle 1000 inimese
31. august 2017, 09:56
Harvey jõudis ka Louisianasse, Houstoni lähistel kardetakse keemiatehase süttimist

11 KOMMENTAARI

k
Kas on valesti,on keeruline vastata,sest 1. september 2017, 16:02
päikesesüsteem toimib omatahtsi,inimesest sõltumata ja selge see,
et plusskraadide tõustes hakkavad liustikud sulama ja allapoole liikuma
ki...
(loe edasi)
j
jahh 1. september 2017, 09:06
kohutava õnnetuse juures on osatud panna humoorikas pealkiri. nüüd on küsimus kas tahtlikult või tahtmatult?
Loe kõiki (11)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee