Esimene rusuvool tabas Šveitsi lõunapiiril asuvat Bondo mägiküla 23. augustil ja teine kaks päeva hiljem. Mägedes toimunud maalihe vallandas neli miljonit kuupmeetrit kivimeid, mis veega segunedes tohutu rusuvooluna orgu sööstsid. Liikuma pääsenud kivimite kogumaht ületas 1,5 korda Cheopsi püramiidi mahu.
Rusuvool võttis elu kaheksalt matkajalt
Õnneks läks suurem osa rusuvoolust külast mööda. Hävis või sai kahjustada 16 hoonet. Küll aga võttis esimene rusuvool elu kaheksalt samal ajal mägedes olnud matkajalt. Surma sai neli sakslast, kaks austerlast ja kaks šveitslast. Nende laipu tõenäoliselt ei leita.
Praegu käivad Bondos puhastamis- ja taastamistööd, milleks kohalike võimude teatel kulub aastaid. Millal külaelanikud oma kodudesse tagasi saavad pöörduda, ei tea praegu veel keegi.
Teadlased hoiatavad, et Bondos juhtunu on alles algus ning Alpides asuvaid külasid ähvardavad uued suured katastroofid.
Nimelt on hakanud liustikud seoses kliimasoojenemisega järjest kiiremini sulama ja veevoolud uuristavad kaljusid. Ajalehe SonntagsZeitung andmetel jälgivad sensorid Alpides praegu 100 varisemisohtlikku kaljuseina. Tegelikult on varisemisohus kohti Alpides oluliselt rohkem ja kõik asukohad ei ole teadagi. Nii ei peetud ka Bondo piirkonda seni ohtlikuks.
Zürichi ülikooli professor Wilfried Haeberli hoiatas ajalehes Blick, et Šveitsi mägiküladel tuleb olla valmis veelgi suuremateks rusuvooludeks. Sulavatest liustikest moodustuvad uued mägijärved ning kaljude varisemisel nendesse vallanduvad halvimal juhul kuni 100 meetri kõrgused hiidlained, mis mäest alla tormates purustavad kõik ette jääva.
„Küsimus ei ole enam selles, kas midagi niisugust juhtub, vaid selles, millal ja kus,“ rõhutas professor Haeberli.
Ajaleht Blick meenutab, et 2010. aastal tekitas Peruus liustikujärve paiskunud kalju- ja jäälaviin 30 meetri kõrguse laine, mis mööda mäekülge orgu sööstis. See tähendab, et professor Haeberli hoiatusse tuleb suhtuda täie tõsidusega.
Vajalikud on ennetavad meetmed
„Šveitsil on raha ja ka teadmised niisuguste katastroofide vältimiseks, kuid demokraatia veskid jahvatavad liiga aeglaselt. Paljud ohud muutuvad akuutseks alles 30 aasta pärast, kuid ennetavaid töid tuleks teha juba nüüd. Näiteks tuleks suurendada paisjärvi ja rajada tunneleid liigse vee kõrvale juhtimiseks.
Sisuturundus
11 KOMMENTAARI