Eesti uudised

Õpetajate töökoormus aasta-aastalt suureneb

Koolijuhtide õudusunenägu: õpetajaid jääb aina vähemaks (38)

Asso Ladva, 30. august 2017, 10:16
VARSTI KOOLITUNNID SKYPE'IS: mitme koolijuhi sõnul suureneb õpetajate põud iga aastaga ja riik peab kiiresti midagi ette võtma.Foto: TAIRO LUTTER
„Kui õpetaja otsustab augustis töölt lahkuda, siis koolile on see katastroof,“ ütleb Rapla ühisgümnaasiumi direktor Imbi Kalberg. Tema on üks paljudest koolijuhtidest, kelle personaliotsingud on liiva jooksnud ja kellel tuleb kohe algaval õppeaastal läbi ajada mullusest vähemate õpetajatega.

Õpetajate Lehe ja Koolielu portaali kuulutuste rubriigis on arvutu hulk koole, mis otsivad õpetajaid. On ka kuulutusi, kus õpetajad otsivad tööd, aga pakuvad õpetajad eratunde ja lisakoolitusi, mitte ei otsi tavapärast ja püsivat tööd. Mitme koolijuhi sõnul on valik õpetajate tööturul muutunud pea olematuks.

„Õpetajad ikka kolivad, tulevad ette erinevad elusündmused, kuid õpetajad liiguvad ikka tavaliselt kevadel,“ jutustab Kalberg. „Aga kui õpetaja otsustab 50aastaselt ellu viia oma unistuse, õppida ära täiesti uus amet, siis see on tema valik ja mul ei õnnestunud teda ümber veenda.“

Matemaatikaõpetajat nii lühikese ajaga Rapla ühisgümnaasium ei leidnud ja tunnid tuli ära jagada olemasolevate õpetajate vahel.

„Ma olen õpetajatele väga tänulik,“ tunnustab Kalberg kolleege. „Aga siin peitub järgmine probleem. Kui koormus on pidevalt suur, siis tekib õpetajatel lõpuks nii suur väsimus, et nad võivad üldse pedagoogitööst loobuda.“

Erinevad kohad, sama häda

Samal teemal

Saue gümnaasium otsis algavaks õppeaastaks bioloogia, loodusainete, eesti keele ja matemaatikaõpetajat. Direktor Jaan Palumets söandas seepärast suve jooksul koolimajast korraga eemal olla maksimaalselt nädala, kuid uusi õpetajaid leida ei õnnestunud.

„See tähendab seda, et mõnedel meie kooli õpetajatel saavad olema väga suured koormused ja see ei ole kerge,“ vangutab Palumets pead. Tema sõnul annab näiteks üks aineõpetaja nädalas 30 tundi, lisaks klassijuhatamine, kontrolltööde parandamine. Ühel klassiõpetajal tuli võtta enda kantseldada kaks klassi, lisaks senisele neljandale klassile hakkab ta õpetama üht esimest klassi.

„Kahjuks me ei leidnud uusi õpetajaid, jagasime koormuse ära olemasolevate õpetajate vahel,“ ütleb Kabala lasteaed-põhikooli direktor Jaanika Voomets, kelle juhitav kool otsis algavaks õppeaastaks matemaatika õpetajat ja klassiõpetajat. „Viimastel aastatel ei ole pidanud õnneks õpetajaid otsima, selles mõttes on meie koolil vedanud.“

Valik on olematu

„Tööturg on kandidaatide valiku poolest ikka väga kitsukeseks jäänud,“ ütleb Saue koolijuht. „Kui humanitaarainete õpetajaid ikka leiab, siis reaalainete õpetajate leidmine on väga keeruline.“

Kabala kooli direktori Voometsa sõnul on tema kolleegid Raplamaa koolijuhid kurtnud, et õpetajate leidmisega on raskusi, mida aasta edasi, seda suuremaks häda läheb. „Viimati korraldas Kabala kool konkursi 2010. aastal, siis oli meil valida viie kehalise kasvatuse õpetaja vahel,“ meenutab ta Kabala kooli eelmist personaliotsingu kogemust.

Koolijuhid nurisevad

„See 50 euro kaupa palga tõstmine ei rahulda mitte kedagi,“ ütleb Palumets. „Suure mahuga töötamine ei ole kerge, eriti arvestades palka, mida kool jõuab maksta. See ei ole võrdväärne töömahu ja vastutusega.“

„Kui palka tõstetakse 50 eurot, siis palju sellest kätte saab, mingi 35-36 eurot?“ küsib Kalberg. „Erasektoris räägitakse ikka palgatõusust vähemalt saja euro kaupa.“

Rapla gümnaasiumijuhi arvates on suhtumine õpetajasse ja tema töösse viimasel ajal paranenud, aga riigil tuleb midagi drastilist ette võtta, et noored üldse hakkaksid õpetaja ameti peale mõtlema.

„Lisaks palgale mingid tugisüsteemid, kompensatsioonid, õpetaja korterid,“ arutleb ta. „Tegelikult on see kena ja ilus amet, aga praegu on jäetud mulje, et see on ainult kannatus ja viletsus. Hirmus paberimajandus, ülekäte lapsed, iga lapsevanem võib õpetaja kohta öelda, mida tahab.“

„Hariduses ei olda seni harjutud inimeste pärast tööturul võitlema,“ ütleb haridusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver. „Tuleb arvestada, et reaalainete õpetajaid ei oota tööle ainult koolid, vaid nad on nõutud teisteski ettevõtetes. Koolid peavad sellega arvestama nii organisatsioonikultuuris, töötingimuste loomisel kui ka värbamisel. Seega võti uute õpetajate leidmisel on paljuski koolijuhtide ja kohalike omavalitsuste endi käes.“

„Mina draamat ei tekitaks, sest inimesed ikka liiguvad ja vahetavad töökohti ning viimaks õpetajad leitakse,“ ütleb Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. „Kas õnnestub leida tipptasemel õpetaja, seda alati mitte.“

Raave sõnul on reaalainete õpetajate puudus koolides üks tõsisemaid, lisada võib juba aastatepikkuse poiste tööõpetuse õpetajate nappuse.

„Tartu on selles mõttes veel heas olukorras, et meil ikka õpetajaid liigub,“ tunnistab Raave. „Näiteks vene keele õpetajatega ei ole mingit probleemi, kohta otsivad õpetajad on oma CVsid isegi meile osakonda saatnud.“

Raave sõnul näitab õpetajate tööturg hangumise märke, sest mingit suurt tungi koolide pakutavatele töökohtadele ei ole.

Mikiveri sõnul toimetab riik endiselt selles suunas, et Eesti koolides töötaksid parimad õpetajad. Esiteks suureneb õpetajate miinimumpalk  alates 1. septembrist 1050 euroni ja ministeerium ootab aasta lõpuks õpetaja keskmine töötasu tõusu 1300 euro kanti.

Juba üheksandat aastat on alustavatel õpetajatel võimalik taotleda lähtetoetust, tänavu on selle suuruseks 12 783 eurot, jätkab Mikiver. Noori inimesi soovib ministeerium koostöös õpetajate organisatsioonide ja ülikoolidega senisest enam tuua õpetaja ameti õppima ning kõige teravamat õpetajatepuudust peaks leevendama võimalus õppida mitme aine õpetajaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee