Eesti uudised

Valimisstrateegia või hädalahendus? Saue abilinnapea veedab septembrikuu koolidirektorina (6)

Marvel Riik, 30. august 2017, 09:07
<p>Koolid poliitikavabaks: Oktoobrivalimistel saavad esimest korda valida alaealised. Õpetajad-direktorid võivad kuuluda poliitiliste jõudude ridadesse, kuid hea tava järgi ei tohiks nad oma positsiooni kurjasti ära kasutada ehk kujundada õpilaste poliitilisi vaateid. Saue gümnaasiumi juhib septembri jooksul ajutiselt abilinnapea.</p> Rauno Volmar / Ekspress Meedia
Saue abilinnapea Andres Kaarmanni töökoormus kasvab kooliaasta alguses kahekordseks: peale poliitikutöö täidab ta septembris Saue gümnaasiumis direktori kohustusi. Peale huvide konflikti – linna haridusküsimused on samuti Kaarmanni hallata – kerkib küsimus, kas ta saab võimaluse kuritarvitada direktorirolli. Lähenemas on kohalikud valimised, kus seekord saavad hääleõiguse ka 16- ja 17aastased koolilapsed.

„Suurt konflikti ma selles ei näe,“ ütleb Saue abilinnapea Andres Kaarmann. „Linnavalitsuses on ka haridusametnik ja juhataja, kes reaalselt asjaga tegeleb,“ kommenteerib Kaarmann olukorda, kus ta 1. septembrist 1. oktoobrini on Saue gümnaasiumi direktori kohusetäitja, kelle ülemuseks linnavalitsuses on – oh üllatust! – tema ise. Abilinnapeana on haridusvaldkond just Kaarmanni vastutada.

Samal teemal

Küsimusele, kas põhikohaga poliitiku asumine koolijuhiks kuu aega enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi pole probleem, vastab Kaarmann: „See on nii provotseeriv küsimus. Kas koolidirektorid, kes [valimistel] kandideerivad, peaks samuti selleks ajaks n-ö ametikohalt kõrvaldatama? Kindlasti mingit propagandat koolis ei toimu, see on ka linnavalitsuses kokku lepitud,“ kinnitab Kaarmann.

Kevadel kirjutas kooli senine direktor Jaan Palumets lahkumisavalduse. Linn otsis konkursiga uue direktori, kelleks valiti Robert Lippin. Kuna aga Lippinil olid plaanid septembriks tehtud, saab ta koolis tööd alustada oktoobris. Kaarmanni sõnul otsiti direktorile kõigepealt kohusetäitjat nii koolist kui ka linna haridusosakonnast, aga keegi ei soovinud seda kohta. Seetõttu otsustaski linnavalitsus, et kuuajalise augu täidab just Kaarmann.

„Uue direktoriga on kokku lepitud, et töölepingud ja kõik muu jääb tema teha. Minul on kuu aega allkirjaõigus, jälgin arvete-palkade maksmist – kõike sellist,“ selgitab Kaarmann. Lisapalka ta direktori kohuste täitmise eest ei saa, küll aga selgub pärast küsimuse täpsustamist, et 600 eurot hüvitist on siiski ette nähtud.

Kooli senine direktor Jaan Palumets peab jutte direktorirolli kuritarvitamisest ülepaisutatuks, kuid ei viska seda mõtet täiesti prügikasti. „Ei välista, et Kaarmann võib oma positsiooni kuritarvitada. Ta on ka IRLi vallavanema kandidaat,“ räägib Palumets.

Õhtulehele on väidetud, et Palumets, kes juhtis Saue kooli 32 aastat, oli kohalikele võimul olevatele poliitikaringkondadele pinnuks silmas ja päris omal algatusel ta direktoritoolilt ei lahkunud. Halbade suhete tõttu linnajuhtidega kannatas kool. „Näiteks oli kaalukausil, kas laiendada kooliruume või teha kunstmuruga jalgpalliväljak. Kuigi vaja oli ruume, tehti otsus teistmoodi,“ räägib linnavalitsuse endine töötaja.

Kaarmanni sõnul oli Palumetsal soov minna pensionile. Palumets räägib siiski natuke teisiti: „Tahtsin koolis mingi osa tunde anda, aga vist uus direktor leiab, et pole sobilik, kui vana direktor jääb majja.“

Teatavasti saavad tänavustel kohalikel valimistel hääletada ka 16- ja 17aastased, seetõttu hoitakse poliitilisel propagandal koolimajades senisest rohkem silma peal. 

Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimehe Ivo Visaki sõnul ei ole Eestis midagi imelikku selles, et direktor on poliitik. „Mõnes piirkonnas on see vaat et normiks,“ tõdeb Visak. Kuid direktor peab olema suuteline eristama oma ameteid. „Ma siiralt usun, et enamik direktoreid saab sellega hästi hakkama. Niikaua kuni keegi ei ole tõestanud vastupidist, ei saa eeldada, et Saue abilinnapea hakkaks meeletult kohutavaid asju ellu viima.“

Visak soovitab Kaarmannil järgida head tava, kuidas tagada haridusasutuste neutraalsus kohalike valimiste eel ja ajal. Selle töötas välja noorteühenduste liit koos haridus- ja teadusministeeriumi ning õiguskantsleri kantseleiga. Soovitused puudutavad nii näiteks poliitikute külaskäike koolidesse kui ka valimisreklaami. „Igaühel peab olema võimalus kujundada enda poliitiline vaade ise, mitte et keegi kujundab selle tema eest,“ selgitab Visak välja töötatud hea tavapõhimõtteid.

Seoses haldusreformiga liitub Saue linn Nissi, Kernu ja Saue vallaga, mille tulemusel tekib ligikaudu 21 000 elanikuga Saue vald. Suurim häältesaak on võimalik koguda just Saue linna ümbruses.

Kohalikud valimised on 15. oktoobril.

6 KOMMENTAARI

k
Kohalik 3. september 2017, 23:50
Et valimistel osaleda peab elama selles vallas. Huvitav kelle IRL kaaslase juurde ta selleks ajaks end Sauel sisse kirjutas ( tegelikult ei ela ta üldse Sauel). See kõik läheb kokku nende valimisreklaami lubadusega "Ausalt ja targalt " !
e
3. september 2017, 23:48
Et valimistel osaleda peab elama selles vallas. Huvitav, kelle IRL-te juurde ta selleks ajaks end Sauel sisse kirjutas ( tegelikult ei ela ta üldse Sauel). See kõik läheb kokku nende valimisreklaami lubadusega "Ausalt ja targalt " !
Loe kõiki (6)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee