Eesti uudised

ELU OTSE-EETRIS: noored täidavad interneti joobnu räuskamise ja ropendamisega (77)

Geidi Raud, 29. august 2017, 00:01
ROOSA KÜÜNELAKK, KUID MUST SUUVÄRK: 17aastase tütarlapse mobiilikaamera paljastas poole tunni jooksul tuhandetele eestimaalastele ühe noorteseltskonna räige õhtupooliku.Foto: Ekraanitõmmis/Facebook
„Angeelika, mis teed? Suuseksi või?“ kõlab umbes 16aastase noormehe rõve kommentaar neiule, kes öises Tallinnas pargipingil pea tema sülle toetab. „Jah, endalt võtan suhu,“ ei jää edvistav tütarlaps vastust võlgu. Ja kogu seda akti võisid oma silmaga vaadata kõik ühe avaliku sotsiaalmeediagrupi 27 000 liiget. Kasvatusteadlane Kristi Vinter ütleb, et lastel ja noortel, kes selliseid videoid veebi riputavad, on puudu vanemate tähelepanust ja tunnustusest.

Šokeerivaid videoid leiab Facebooki grupis „Eestlaste livestream“ kümneid ja kümneid. Möödunud nädalal postitas 17aastane Carmen sinna video oma argipäevast. Peaosas oli kolm alaealist noormeest, kes vähemasti silma järgi hinnates jaurasid purjuspäi ühe Läänemaa eramaja aias parkinud punase Audi ümber. Laste sõnavara oleks pannud punastama isegi voorimehe. Seda eriti siis, kui piimahammast suus näpuga logistanud laps käskis teda video kommentaariumis tattnokaks nimetanud võõral suhu võtta. Mahlaka lausega, mille viiest sõnast ainuke mitte ropp oli „ime“. 

Samal teemal

Videot filminud tütarlaps luges mõnuga autos tümpsu kuulanud ja üksteist mõnitanud noormeestele võõraste kommentaare ette ning hindas neid pidevalt ühe ja sama väljendiga „mida v***u?!“ Noorukite rõvetsemise vahele näitas plika vaatajatele oma roosasid pikki küüsi ja lõhkiseid teksaseid. 

39 minutit kestnud ja otse näoraamatusse paisatud video lõppes vaid seetõttu, et tütarlapse mobiiliaku sai tühjaks.

Gruppi „Eestlaste livestream“ on kogunenud igas vanuses inimesi, kes soovivad oma nime varjamata igavust peletada otse-eetris filmitud videotega või lihtsalt oma tegemisi teistega jagada. Grupis jagavad videoid nii 10- kui ka 16aastased, aga vahel eksib teiste sekka ka mõni 50aastane videotegija. Mõni „kangelane“ juhib video ajal autot, teine kurdab, et tööl on igav ning seetõttu võib julgelt võõrastega Facebookis juttu ajada. Enamasti lastakse video kommentaariumis endalt küsimusi pärida ja mängitakse soovilugusidki. Viisakate küsimuste kõrval tuleb aga ka kommentaare, milles kästakse end oksa tõmmata või põlema panna ning samuti tuntakse suurt huvi videotegijate seksuaalelu vastu.

KUI JUHID, SIIS JUHI: Autoroolis kõrvaliste asjadega tegelemine on ohtlik nii juhile kui ka kaasliiklejateleFoto: Ekraanitõmmis/Facebook

Suur hulk videoid jäetakse pärast otseülekande lõppu gruppi üles ja neid saab igaüks vabalt järele vaadata. Ka laste emad-isad, õpetajad, politsei. Aga näib, et lapsed pole sellest teadlikud.

Reede pärastlõunal grupis ringi vaadates satub esimesena ette live-video nokamütsiga noorukist, kes parasjagu erootilise sisuga videot vaatab. Tema otsevideo taustahelisid ilmestavad naisterahva mõnuoiged ja sinna vahele ütleb ta paar roppust, mis trükimusta ei kannata. 

Ropu suuga lapsehoidjad

Ka ühes teises, 44 000 inimest koondavas videogrupis „Eestlaste kolmnurk“ käib vilgas tegevus. Kaks noort tütarlast punuvad otse-eetris üksteisele patse, teevad meiki ja illustreerivad seda protsessi julma ropendamisega. Tütarlaste jutu taustal on kuulda lalisemas pisikest last, kes ilmselt on neile hoida usaldatud. Kui poisslaps nõuab tüdruku tähelepanu, käratab too: „Mida sa taidled mu küljes?“

„Emps maksab mu telefoniarvet ju. Jumala pekkis! Ma ei taha näha seda arvet järgmine kuu,“ sädistab neiu videos. 

Videod viitavad, et vanemad lapse vastu huvi ei tunne

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja kasvatusteadlane Kristi Vinter ütleb, et lastel ja noortel, kes end selliste šokeerivate videotega veebi topivad, on sageli puudu tunnustusest või pole rahuldatud nende tähelepanuvajadus. „Laps, kelle tegemiste vastu kodus huvi ei tunta ja kes on oma vanematega lähedase kontakti kaotanud, kipub tasakaalu säilitamiseks otsima tähelepanu ja tunnustust mujalt. Kui tähelepanu ja tunnustuse pakkujateks juhtuvad olema samasugusesse olukorda sattunud eakaaslased, on karta, et kambakesi hakataksegi lollusi tegema.

Veel ühe motiivina nimetab Vinter youtuber''ite kultust, mis õhutab mistahes hinnaga tähelepanu püüdma ja säilitama. „Youtuber'iteks kõik ei mahu ja nii nagu täiskasvanute maailmas on klikimagnetiks skandaalne ja elu piiremotsioone kõnetav veebisisu, on see samal moel ka lastel ja noortel, kes on jäetud võrguavarustesse iseseisvalt avastama ennast ning õiget ja valet,“ tõdeb kasvatusteadlane. 

Vinter lisab, et laste ja noorte hinnangul on virtuaalne ruum turvaline, sest seal ei tajuta otseselt teiste inimeste lähedust. See ja sotsiaalse läheduse puudumine teevad inimesed julgemaks ja sõnadega julmemaks. Vaatajad võivad sellest õppust võtta. „Laste vaimse ja kõlbelise arengu tase ei võimalda neil ette kujutada, mida tema videot näinud inimene võiks edasi teha, mõelda või kuidas sellesse suhtuda,“ arutleb Vinter. Ta arvab, et kindlasti peaksid lapsevanemad vaatama selliseid videoid koos oma võsukestega ja arutama, milliseid mõtteid ja tundeid see tekitab. Lisaks võiks koos mõelda sellele, kuidas võib sellise video peale reageerida mõni lapse jaoks lähedane ja oluline inimene. Näiteks vanaema.

Veebikonstaabel: videod, kus juuakse ja suitsetatakse, ei jää karistuseta

Veebikonstaabel Maarja Punak rõhutab, et noored peavad aru saama, et nende otse-eetris filmitud videoid on võimalik järelvaadata. „Kui nad suitsetavad ja joovad alkoholi, siis selle video me suuname nende elukohajärgse noorsoopolitseiniku kätte. Noorsoopolitseinik kutsub nad jaoskonda ning selgitab välja, kuidas ja kust saadi keelatud tooted ning kes täpselt mida tarbis. Kui tõesti oli tegemist alkoholi ja sigarettidega, alustab politseinik menetlust,“ selgitab Punak. „Alkoholikeeld on noorte jaoks absoluutne ja menetlust ei välista asjaolu, et puudub joobe tuvastamise protokoll.“

SUITS NÄOS: Veebikonstaabli sõnul ootab alaealisi, kes videotes joovad või suitsetavad, käik noorsoopolitseiniku juurde.Foto: Ekraanitõmmis/Facebook

Mis puutub videois olevatesse räigetesse roppustesse, siis Punaku sõnul maksab räpane suupruukimine suureks saades kätte. „Ropendamine otse-eetris on mõne jaoks moeasi ja siinkohal ei ole ka vahet, mis soost on videos olev noor. Ühtviisi kasutavad paljud neist inetuid suguelunditele viitavaid sõnu,“ tõdeb Punak. „Võib-olla puberteedieas on julged väljaütlejad teiste noorte seas populaarsed, kuid elu teeb hiljem oma korrektuurid. Ideaalis võiksid grupid Facebookis olla ka viisakust ja moraali toetavad, eemaldades näiteks enda liikmete hulgast inimesi, kes ei oska käituda.“

Maarja PunakFoto: Alar Truu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee