„Osa neist relvadest läheb nüüd Ida-Ukrainas võitlevatele vägedele,“ märkis president Petro Porošenko. Kaitseminister Mattis lubas president Porošenkole, et Ukraina saab Ühendriikidelt 175 miljoni dollari väärtuses sõjavarustust, peamiselt tehnikat ja eriseadmeid.

Kuid Washingtonis kaalutakse ka lahingurelvade saatmise võimalust, lisas Mattis, sest Ukrainal on vaja peale kaitseotstarbeliste reformide ka NATO standarditele vastavale varustusele üle minna.

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak vastas, et juba praegu on 28 väeüksust ümber õppinud NATO eeskujul, sest riigis töötavad selle kaitseorganisatsiooni nõunikud ja eksperdid.

„Krimmi kuulumist Venemaale ei tunnusta Ühendriigid nüüd ega tulevikus,“ märkis Mattis. „Kuigi Venemaa seda eitab, püüab ta tegelikult jõuga muuta suveräänsete ja vabade riikide piire.

Me jätkame koos liitlastega Venemaa survestamist, et ta täidaks endale Minskis võetud kohustused. Ühendriikide kehtestatud sanktsioonid jäävad jõusse senikaua, kuni Venemaa täielikult ei lõpeta kõiki tegevusi, mis viisid nende kehtestamiseni,“ lubas Mattis. 

Koos temaga jälgisid iseseisvuspäeva paraadi üheksa NATO liikmes- või partnerriigi kaitseministrid või delegatsioonid.

Iseseisvuspäeva tähistamisel hoidis Kiievis korda ümmarguselt 7000 politseinikku. Sellest hoolimata plahvatas kell 14.06 kohaliku aja järgi kesklinnas üsna valitsusehoone lähedal lõhkekeha. Vigastada sai kaks inimest: naine raskemini, mees kergemalt.

„Eriteenistuse operatiivrühm on praegu plahvatuspaigas ja selgitab kõiki asjaolusid,“ ütles Ukraina julgeolekuteenistuse pressiesindaja ajalehele Ukrainskaja Pravda. „Praegu on peamiseks uurimisversiooniks huligaansus.“

Pidustuste jätkumist plahvatus ei takistanud.