Eesti uudised

Astronoom Tõnu Viik: meis kõigis on osake supernoovast (1)

Sirje Presnal, 26. august 2017 00:01
SUPERNOOVA JÄÄNUK: Krabi udu on Sõnni tähtkujus asuv supernoova jäänuk. Gaasi- ja tuhapilvedest koosnev udukogu asub meist hinnanguliselt 6500 valgusaasta kaugusel ning selle paisumiskiiruseks on 1500 km/s.Foto: Vida Press

Augustikuine langevate tähtede, perseiidide aeg on selleks aastaks möödas, kuid elevust ei maksa kaotada – juba oktoobris kihutab Maast õige lähedalt mööda majasuurune asteroid. Astronoom Tõnu Viigi sõnul pole seekord muretsemiseks põhjust, see mööduja meile ohtu ei kujuta. Kuid end väga mugavalt tunda oleks samuti sõgedus, manitseb täheteadlane.

Tõnu Viik kinnitab, et mõni ootamatu asteroid võib Maal tõepoolest päris korralikku kaose tekitada. Ja kui enne midagi ei juhtugi, siis umbes kahe miljardi aasta pärast neelab punaseks hiiuks muutunud Päike meid endasse.

Astronoom lohutab siiski, et Maa jaoks ei ole taevast tulev oht võrdväärne sellega, mida me ise oma vastutustundetu tegevusega kujutame.

Mida tähetargad tänapäeval teevad? Kas kõik tähed polegi juba teada?

(Naerab) Kõik tähed küll ei ole, kuigi heledamad küll. Meie galaktikas, Linnutees, on umbes 200 miljardit tähte – täpselt pole keegi neid kokku lugenud. Ja kogu universumis on sama palju galaktikaid. Nii et uurimismaterjali jagub.

Astronoomia tegeleb siiamaani tähtede evolutsiooni uurimisega – kuidas tähed tekivad, kuidas arenevad, mis ained nende sees on ja mida nad põletavad.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

12.05.2018
Kas vesi saabus Maale koos asteroididega?
15.12.2012
Ohtlik taevas: tugev päikesetorm võib raputada tsivilisatsiooni, pirakas asteroid elu Maal
22.11.2012
TV3 | Eesti astronoom rahustab: maailmalõppu ei tule
21.01.2012
Inimene on teinud kosmosest prügimäe

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee